Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
13.08.2020
Eesti Maskiga või maskita? Eesti riik veel sundust ei sea (7) Eesti lühiuudised Ilves hakkab koroonapandeemiale otsima IT-lahendusi (1) Tallinn läheneb Tartule Sakkov: mittesõdimine on hullem kui sõdimine (9) Sarikelm saadeti kolmeks aastaks vangi Merisk ei hooli sisemaal pakutavast Majandus Põllumeestele valmistab muret šampanja meeletu ülejääk (21) Majanduse lühiuudised Eksporti kasvatas ka kütusemüük Saudi Araabiasse (1) Välismaa Biden valis kogenud lahingukaaslase (5) Välismaa lühiuudised President Lukašenka sõdib oma rahvaga (38) Valgevenelased trotsivad saatust (31) Arvamus Juhtkiri: maskivabadus ja maskivastutus (1) Aleksei Lotman: naftaajastu peab lõppema (5) Helir-Valdor Seeder: Eesti on Isamaa nägu (41) Peg Putt: puidu põletamine süvendab kliimamuutust (17) Juhan Madis Pukk: kuhu liigub majandus, kui müük seisab? (4) Kultuur Heal unel mitu nägu: Kris Lemsalu ja Kyp Malone‘i ühine maailmaloome Armastuseks on iga koht õige Sport Spordi lühiuudised Terviseamet sundis Eesti tippratturid isolatsiooni, koondis kaalub kodusest suurvõistlusest loobumist (2) Kriisa lendab vaatamata hooaja alguse edasilükkumisele homme Arizonasse: kõigepealt üritan sealse eluga kohaneda Terviseamet Lõuna-Eesti rallist: kui riskid on maandatud, võib üritus toimuda Veerandtund WRC-autos ehk Kuidas Eller kehastus kaardilugejaks Reis Automatka võimalikkusest Euroopas Maa Elu Silotegu sujub seni hästi Proovipäev: kas kontoritöötaja saaks lüpsiplatsil hakkama (1) Küsime spetsialistilt: mida kujutab endast amooniumnitraat Mitte keegi ei küsinudki toetust apla teeteo vastu võitlemiseks (1) Kutsekooli kohtadele käib tihe rebimine Lahemaad ei peagi ühe päevaga ära avastama Vähipüügil läheb söödana käiku seamaks ja kanakael Spagettkõrvits – kausitäis spagette kõva koore sees Võõrkakar vallutab peenramaa Tomatite värvumist saab kiirendada Ärajäänud suvepeod andsid kantrifestivalile oodatud artistid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Küsime spetsialistilt: mida kujutab endast amooniumnitraat

1 min lugemist
Baltic Agro arendusdirektor Margus Ameerikas ütles, et amooniumnitraat on tahkeks töödeldud looduslik gaas.  FOTO: Mihkel Maripuu

Beirutis toimunud võimas ammoonium­nitraadi plahvatus on tekitanud küsimusi, mida kujutab endast see tavapäraselt väetisena kasutatav aine, mida väga laialdaselt ka meie põldudele laotatakse, ning mis on kurikuulus selle poolest, et äärmuslased tarvitavad seda lõhkekehade valmistamisel.

Maa Elule jagas selgitusi Baltic Agro ­arendusdirektor Margus Ameerikas:

„Ammooniumnitraati valmistatakse looduslikust gaasist ehk ligikaudu kaks kolmandikku selle omahinnast loetakse naturaalse gaasi hinnast sõltuvaks. Seetõttu võibki amooniumnitraati kaudselt nimetada isegi tahkeks looduslikuks gaasiks.

Tootjamaad on eelkõige need, kellel on oma looduslik gaas: Venemaa, Norra, Ühendkuningriik, araabia maad, aga ka teised. Eestisse tuuakse seda sisse sealt, kus hind on soodsam ja kvaliteet sobivaim.

Ammooniumnitraat (NH4NO3) on taimekasvatuses laialt kasutatav lämmastikväetis, milles on 34% lämmastikku, millest omakorda pool ehk 17% ammooniumina NH4 ja pool ehk 17% nitraadina NO3.

See on väga hea suhe näiteks teraviljade ja rohumaade pealtväetamiseks, kuna nitraat toimib kiiresti ja ammoonium aeglaselt ning pealtväetamisel saab taim lämmastiku kätte pikema aja vältel ja võimalik kadu on minimaalne. Kasutada saab seda kõigil kultuuridel ja erinevate väetiste koostises.

Tõsi on, et isegi väikesest kogusest ­ammooniumnitraadist saaks pauku teha, aga selleks peab keegi spetsiaalselt selle nimel tegutsema. Samamoodi võib autokütus, mida iga päev kasutame, halbade kavatsuste või hooletuse korral ohtlik olla.

Seotud lood
12.08.2020 14.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto