R, 27.05.2022

Vähipüügil läheb söödana käiku seamaks ja kanakael

Tiit Efert
Vähipüügil läheb söödana käiku seamaks ja kanakael
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jõevähi alammõõt on 11 sentimeetrit, kõik väiksemad läksid vette tagasi.
Jõevähi alammõõt on 11 sentimeetrit, kõik väiksemad läksid vette tagasi. Foto: Tiit Efert

Eesti sumedatel ja soojadel augustikuuöödel on paljudes veekogudes lubatud jõevähipüük. Läinud nädalavahetusel Kesk-Eestis peetud Wähja festivali raames koguneski seltskond huvilisi Väinjärve äärde kuulsa sõralise püüki omal käel katsetama.

Teadmisi jagasid sel kokkusaamisel vähiuurijad Mati Kivistik ja Margo Hurt ning kulinaarset nõu toiduentusiast Tauno Laasik.

Jõevähi püük ongi Eestis lubatud ainult augustis. Püügiks vajaliku kalastuskaardi saab osta Keskkonnaametist ja pilet.ee kodulehelt. Püügivahendina võib kasutada vähimõrda või vähinatta.

Vähimõrd pannakse tavaliselt õhtul veekokku püügile ja võetakse hommikul veest välja.

Kivistik selgitas, et vähi tegutsemisruum on viie meetri kandis, seetõttu tuleks mõrrad panna vette kümnemeetriste vahedega. Teine näpunäide oli, et mõrda ei tohiks panna vette paralleelselt kaldaga, vaid risti, muidu võib see veerema hakata.

Kaldalt vaadates mõtiskles Kivistik, et kõige ahvatlevam on lasta mõrrad vette kõrkjate ääres. „Vähile meeldivad kõrkjad,” lisas ta. Väinjärve tagumine kallas on küllalt kõrkjane. Üks puhmak ulatub lausa järve keskele. Mõrrad tuleks sinna äärde panna.

Kivistiku sõnul on Eestis 300 järve, kus jõevähki leidub. Püüdmiseks piisava hulga populatsiooniga on neist aga neljandik. Püügikoha valikul tuleb kindlasti uurida, kas antud veekogus on see lubatud. Eraveekogul püüdmiseks peab olema veekogu omaniku nõusolek.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
Reis
Maa Elu
Tagasi üles