Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
13.08.2020
Eesti Maskiga või maskita? Eesti riik veel sundust ei sea (7) Eesti lühiuudised Ilves hakkab koroonapandeemiale otsima IT-lahendusi (1) Tallinn läheneb Tartule Sakkov: mittesõdimine on hullem kui sõdimine (9) Sarikelm saadeti kolmeks aastaks vangi Merisk ei hooli sisemaal pakutavast Majandus Põllumeestele valmistab muret šampanja meeletu ülejääk (21) Majanduse lühiuudised Eksporti kasvatas ka kütusemüük Saudi Araabiasse (1) Välismaa Biden valis kogenud lahingukaaslase (5) Välismaa lühiuudised President Lukašenka sõdib oma rahvaga (38) Valgevenelased trotsivad saatust (31) Arvamus Juhtkiri: maskivabadus ja maskivastutus (1) Aleksei Lotman: naftaajastu peab lõppema (5) Helir-Valdor Seeder: Eesti on Isamaa nägu (41) Peg Putt: puidu põletamine süvendab kliimamuutust (17) Juhan Madis Pukk: kuhu liigub majandus, kui müük seisab? (4) Kultuur Heal unel mitu nägu: Kris Lemsalu ja Kyp Malone‘i ühine maailmaloome Armastuseks on iga koht õige Sport Spordi lühiuudised Terviseamet sundis Eesti tippratturid isolatsiooni, koondis kaalub kodusest suurvõistlusest loobumist (2) Kriisa lendab vaatamata hooaja alguse edasilükkumisele homme Arizonasse: kõigepealt üritan sealse eluga kohaneda Terviseamet Lõuna-Eesti rallist: kui riskid on maandatud, võib üritus toimuda Veerandtund WRC-autos ehk Kuidas Eller kehastus kaardilugejaks Reis Automatka võimalikkusest Euroopas Maa Elu Silotegu sujub seni hästi Proovipäev: kas kontoritöötaja saaks lüpsiplatsil hakkama (1) Küsime spetsialistilt: mida kujutab endast amooniumnitraat Mitte keegi ei küsinudki toetust apla teeteo vastu võitlemiseks (1) Kutsekooli kohtadele käib tihe rebimine Lahemaad ei peagi ühe päevaga ära avastama Vähipüügil läheb söödana käiku seamaks ja kanakael Spagettkõrvits – kausitäis spagette kõva koore sees Võõrkakar vallutab peenramaa Tomatite värvumist saab kiirendada Ärajäänud suvepeod andsid kantrifestivalile oodatud artistid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ärajäänud suvepeod andsid kantrifestivalile oodatud artistid

3 min lugemist
Festivali peakorraldaja Priit Oks koos kaaslase Liis Aderiga on tänavu Urissaares katsetanud kuusevõrse­siirupi valmistamist. FOTO: 2 × Taavi Bergmann

Sellist inimeste hulga reeglit järgides kantrifestival külastajaid ei kaotagi, sest neid on ka eelneval viiel aastal Viljandimaale Mulgi valla Univere külas asuvasse taluhoovi tulnud kahel päeval kokku üle pooleteise tuhande.

Pidu tuleb

Kui kevadine viiruspuhang lõkkele lõi, ei kaheldud taluhoovis siiski, et pidu augustis peetud saab. „Olen alates märtsist propageerinud mõtteviisi, et vaatame, mis saab,” lausus Oks. „Oleme pigem korraldanud tundega, et kõik toimub, aga kui kolm päeva enne selgub, et ei tohi – no siis ei tohi.”

Tänavu on lavale saadud neid artiste, kel muidu kantrifestivali ajal mujal tegemist. „Oleme mitu aastat Zetosid kutsunud, aga nad ei ole ühelgi aastal saanud tulla, sest Jalmar Vabarna on Trad.Attack!’iga välismaal ja pole olnud isegi sellist varianti,” seletas Oks. „Kutsusin neid septembris ja siis ka ei saanud, aga nüüd, kui tuli koroona, selgus, et see nädalavahetus osutus täitsa võimalikuks.”

Laupäeva hommik on kindlasti festivalil üks lasterohkemaid aegu ja kuna tegu on koguperepeoga, siis pere pisemad saavad rõõmu tunda heina­palli-batuudialast ja keksupõllust. Kuna tänavu on tervisekaitse ette näinud distantsi hoidmise, siis lasteala ehitades läheneti asjale mänguliselt. „Oleme teinud labürindi – kes selle läbib, pääseb lastealale. Nii peaksime suutma hoida hajutatust. Kui laps on jõudnud labürindi lõppu, peab üks seal viibija alalt edasi liikuma,” rääkis Oks.

Muidugi on laupäeval kavas traditsiooniline kantrimehe- ja naise võistlus, kus kindlasti võetakse mõõtu heinapallijooksus.

Bändide kavas jõuab lavale järgmisena Hain Hoppe and the Ultimate Country Band ning seejärel kollektiiv nimega Minu Isa Oli Ausus Ise. Viimast kommenteeris Oks sõnadega, et tegu on muusikalise numbriga humoristlikus võtmes. „Rohke Debelakk ehk siis Gaute Kivistik ja Margo Mitt teevad duetti,” sõnas ta. Ka see kollektiiv kuulus nende hulka, keda peakorraldaja on pikalt igatsenud festivalile saada. Õhtul astub pealavale Urissaare Rantšo majabänd ja pärast neid tantsitab pidulisi lausa kolme setiga Väikeste Lõõtspillide Ühing.

Tavaliselt on ilmataat augustikuist maapidu kostitanud südasuviselt sooja ilmaga. FOTO: Taavi Bergmann

Lisaks bändidele on farmifiilingu festivalil hulga töö­tubasid ja osa saab võtta põnevatest mängudest.

Rantšo tegutseb ka siis, kui pidu ei peeta

Ent festival pole ainus, mis üht Mulgimaa talukohta ülal peab. Oksa sõnul peaks talul olema ikka mingisugune minek ka muul ajal, mitte ainult kaks päeva aastas. Lisaks veisekarjale, millest festival kuus aastat tagasi alguse sai, on talu­elanike park täienenud mesilaste võrra.

Veel on tehtud algust kuusevõrsesiirupi tootmisega. „Seda küll täiesti enda jaoks ja kui muud ei saa, siis vähemasti hea ja tervisliku jõulukingituse,” lisas festivali kaaskorraldaja Liis Ader. Siirupitegu algas sellest, kui ta pani tähele, et Kalamajas müüakse linlastele kuusevõrseid päris kena hinnaga. Samas maal saab neid oma istutatud noorendikust ise noppida. „Tahtsime nendest teha midagi põnevamat ja mõtlesimegi, et prooviks siirupit,” lausus Oks. Eriti tore oli tõdemus, et kõik on ju omast käest võtta. Kõrvaltalust tuli mesi ja kuusevõrsed oma metsast.

Tippkokk teeb Urissaare veiselihast roogasid

Sel aastal on Urissaare kantrifestivali peakorraldaja Priit Oksa sõnul kõige suurem üllatus ringiga algusesse tagasi jõudmine. Seega kui festival algas omal ajal sellest, et Urissaarde võeti lihaveiste kari, siis nüüd saavad publik ja korraldustiim sealsamas kasvanud lihaveise liha maitsta.

„Tippkokk Joel Helekivi on võtnud vastu meie kutse ja vastutab ühe Urissaare karja pulli väärindamise eest,” sõnas Oks. Veiseliha saadetakse enne festivali laagerdusse, et selle eri osadest saaks festivalil teha roogasid, mida saab kohapeal mekkida ja väärtuslikumatest tükkidest valmistatut ka oksjoni korras endale soetada.

„See on kantrifestivali üliloomulik osa, et saad ka toidu kaudu osa sellest, mida me siin teeme. Muidu saadetakse kasvatatud veised Poola, sest nii on lihtsam ja kõige kasumlikum, aga meie seekord anname oma põllul kasvanud veise liha oma inimestele maitsta,” ütles ta ja kiitis, et tippkokk, kes veisest toitu valmistab, on kahtlemata selles väga osav.

Seotud lood
12.08.2020 14.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto