Sisukord
Eesti
Tänane leht
13.08.2020
Eesti Maskiga või maskita? Eesti riik veel sundust ei sea (7) Eesti lühiuudised Ilves hakkab koroonapandeemiale otsima IT-lahendusi (1) Tallinn läheneb Tartule Sakkov: mittesõdimine on hullem kui sõdimine (9) Sarikelm saadeti kolmeks aastaks vangi Merisk ei hooli sisemaal pakutavast Majandus Põllumeestele valmistab muret šampanja meeletu ülejääk (21) Majanduse lühiuudised Eksporti kasvatas ka kütusemüük Saudi Araabiasse (1) Välismaa Biden valis kogenud lahingukaaslase (5) Välismaa lühiuudised President Lukašenka sõdib oma rahvaga (38) Valgevenelased trotsivad saatust (31) Arvamus Juhtkiri: maskivabadus ja maskivastutus (1) Aleksei Lotman: naftaajastu peab lõppema (5) Helir-Valdor Seeder: Eesti on Isamaa nägu (41) Peg Putt: puidu põletamine süvendab kliimamuutust (17) Juhan Madis Pukk: kuhu liigub majandus, kui müük seisab? (4) Kultuur Heal unel mitu nägu: Kris Lemsalu ja Kyp Malone‘i ühine maailmaloome Armastuseks on iga koht õige Sport Spordi lühiuudised Terviseamet sundis Eesti tippratturid isolatsiooni, koondis kaalub kodusest suurvõistlusest loobumist (2) Kriisa lendab vaatamata hooaja alguse edasilükkumisele homme Arizonasse: kõigepealt üritan sealse eluga kohaneda Terviseamet Lõuna-Eesti rallist: kui riskid on maandatud, võib üritus toimuda Veerandtund WRC-autos ehk Kuidas Eller kehastus kaardilugejaks Reis Automatka võimalikkusest Euroopas Maa Elu Silotegu sujub seni hästi Proovipäev: kas kontoritöötaja saaks lüpsiplatsil hakkama (1) Küsime spetsialistilt: mida kujutab endast amooniumnitraat Mitte keegi ei küsinudki toetust apla teeteo vastu võitlemiseks (1) Kutsekooli kohtadele käib tihe rebimine Lahemaad ei peagi ühe päevaga ära avastama Vähipüügil läheb söödana käiku seamaks ja kanakael Spagettkõrvits – kausitäis spagette kõva koore sees Võõrkakar vallutab peenramaa Tomatite värvumist saab kiirendada Ärajäänud suvepeod andsid kantrifestivalile oodatud artistid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Merisk ei hooli sisemaal pakutavast

2 min lugemist
Inimese suhtes on merisk ettevaatlik, aga reageerib kisaga, kui sattuda nende pesa lähedale. FOTO: Karl Adami

Peamiselt sisemaal toimetava piltnikuna olen ­suisa õhevil, kui tekib võimalus mere äärde rännata ja leidub aega ka rannikulinde vaadelda. Üks huvitav suleline on merisk – varesesuurune, mustvalge sulestiku, punakaspruunide jalgade ja kinaverpunase pika nokaga.

Peamiselt sisemaal toimetava piltnikuna olen ­suisa õhevil, kui tekib võimalus mere äärde rännata ja leidub aega ka rannikulinde vaadelda. Üks huvitav suleline on merisk – varesesuurune, mustvalge sulestiku, punakaspruunide jalgade ja kinaverpunase pika nokaga. Ta huvitub eelkõige madala taimestikuga rannaniitudest, meeldivad ka kruusa- ja liivarannad. Meil on merisk levinud rannikul ja Lääne-Eesti saartel. Suuruse kohta on meriskil küllaltki ulatuslik pesitsusterritoorium, kuid vahel mahub linde kitsastesse oludesse hulgem. Näiteks Manilaiul on ruutkilomeetri kohta loetud ­pesitsemas suisa 19 paari.

Kevadel, pärast aprillikuist rändelt naasmist toimub ihaldusväärsel pesitsuspaigal meriskite mäng. See algab maas, isaslind vangutab pead kahele poole, kisab heledalt, hüppab siis õhku ning lendab kas paarilisega või üksinda sobiva pesa­paiga poole.

Pesa ehitab merisk klibule. Samblaga vooderdatud pehmet hälli ei tasu meriskite pesa puhul oodata, sest põhja katavad nad ühtlase suurusega kivikestega.

Mai alguses leiab kivikeste keskelt kolm, mõnikord neli hallikaskollast hallide laikude ja mustade tähnikestega muna. Kui paljude kurvitsalise puhul võtab üks paari­listest poegade eest hoolitsemise enda kanda, siis meriskipaar hoiab ühte. Mõlemad linnud hauvad ja hoolitsevad poegade eest, kuni need on võimelised lendama. Merisk toitub valdavalt selgrootutest, keda ta rannalt või madalas vees kahlates oma pika noka­ga korjab.

Inimese suhtes on merisk ettevaatlik, aga reageerib kisaga, kui sattuda nende pesa lähedale. Õige on sellises olukorras tuldud teed tagasi minna, et lind jälle pesale julgeks asuda. Kui merisk aga hädaldab valjul häälel ja tiirleb ümber sissetungija, on viimane pojale liiga lähedal. Sellises­ki olukorras on targem tuldud teed minna, ja kui eemalt vaikselt jälgida, näeb pojadki ära. Selleks aastaks on meriskid kohvrid kokku pakkinud ja läinud rändele. Karl Adami

 

MERISK EHK HAEMATOPUS OSTRALEGUS

Sugukond: merisklased

Suurus: 450–650 grammi, kehapikkus kuni 45 sentimeetrit ehk peaaegu varesesuurune

Levik: elutseb madala taimestikuga rannaniitudel, kruusa- ja liivarandades, vahel rannalähedastel põldudel ja niitudelgi

Arvukus: 2000–3000 paari

Rahvapärased nimetused: mereliisu, piibulind, merenäkk, plitt, likelind, merekiitsakas, meriharakas

Andmed: Karl Adami

Seotud lood
12.08.2020 14.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto