Sisukord
Arter
Tänane leht

Kes kasvas vanaema aias? Aednik Tiia Morfin teab vastust

10 min lugemist
Vanaema Aia veerel: Tiia Morfin viib peenralt suvekööki naerist, varajast porgandit ja pesasibulat, Leno Morfin aga lõikas aedportulakki, mida sõjaeelses Eestis tarvitati usinamalt kui praegu. FOTO: Sille Annuk

Mis saab siis, kui Võrumaa kuplite vahel kohtuvad põlised Eesti talutaimed ja Mehhiko köök? Aedportulakist sünnib soe panniroog ja saaremaisest roosast pesasibulast vürtsikas salsa, tutvustavad aednik Tiia Morfin ja kunstnik-kokk Leno Morfin oma pärandtaimede talu maitsekirjut suvekööki.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui Karula rahvusparki Mähkli külla Mäekonnule jõuame, on äsja üle talu vuhisenud lopsakas vihmavalang. Hernepeenarde vahel võiks supelda konnad ja naeriste korjamiseks sobiks aiapapude asemel jalga tõmmata kummikud.

Sel kausjal maal asub Eesti kõige kuulsam ja räägitum pärandtaimede talu: Vanaema Aed. Selle perenaine, aednik Tiia Morfin väänab väliköögi katusevarjust külalistele vastu tulles juustest viimaseid veetilku ja nendib, et lippab muidu aiamaal ringi paljajalu, kuid nüüd sundis vihm valged kummikotad jalga.

Sealtsamast lähedalt Navi külast pärit naine on põliste ja kadumisohus Eesti talutaimede koguja, säilitaja ja paljundaja, kes tegeleb kohalike ajalooliste aiakultuuride uuele elule äratamisega ning kelle näidisaias-emaistanduses armastavad hobi- ja pärisaednikud käia justkui Mekas. Nostalgitsetakse, imetletakse, küsitakse kaasa aiatarkust ja koju jõudes ühinetakse Facebooki jutuvõrgustikuga, kus jagatakse teadmist vanadest Eesti aiakultuuridest. „Aga vana tähendab minu jaoks, et lillel, maitsetaimel või aedviljal on vanust vähemalt viiskümmend aastat,“ täpsustab Tiia ja selgitab, et pärandsordiks saab nimetada taime, mida on ühes majapidamises kasvatatud juba põlvest põlve.

Kui eriti veab – iseäranis sõpradel –, siis kostitab pererahvas külalisi talu takobaari-väliköögi kirjuks maalitud leti ääres maisijahust tortiljade, grill-liha, salsa ja otse-aiast-stiilis salatiga. Tiia abikaasa, Mehhikost aastate eest Eestisse kolinud maalikunstnik ja hobikokk Leno Morfin põimib baaris loominguliselt kokku oma kodumaa tulise köögi ning naise lapsepõlve lõhnad ja maitsed. Muu hulgas Tallinnas Telliskivis Tio Leno restoranis kokaks olnud Leno veab ka kokanduskursusi ja võib näiteks õpetada, kuidas kasutada tšillit. Selleta ju Mehhiko toitu ei tee.

14.08.2020 17.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto