Andres Herkel: kuhu kuulub Isamaa?

Andres Herkel. FOTO: Konstantin Sednev

Kas ja kuidas on liberaalne rahvuslus võimalik, kirjutab kolumnist Andres Herkel (Vabaerakond).

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui Isamaa «parempoolsetest» poliitikas muud tarvilikku ei sünni, siis parempoolsust, rahvuslust ja liberaalsust puudutava diskussiooni on nad päris hästi käima tõmmanud.

Paraku aga teeb selle diskussiooni kvaliteet kohati kurvaks. Üsna palju on enese ainuõigustamist ning katseid teist poolt paremini mõista peaaegu puuduvad. Tihti kasutavad eri osapooled mõisteid nii erinevalt, et ühispinna leidmine polegi võimalik.

Selgelt eristub Isamaa praeguse esimehe Helir-Valdor Seederi ja ta lähemate nõustajate positsioon. Selle saab taandada kahele teineteisega seotud põhiväitele. Esiteks, Isamaa maailmavaade on õiges kohas ja seda pole tarvis kuhugi nihutada. Ja teiseks, liberaalset või praegusest liberaalsemat Isamaad ei ole kellelegi tarvis.

Enne kui tulla vääritimõistmise peamise allika ehk liberaalsuse mõiste juurde, tuleks panna too maailmavaateline asukoht pisut laiemasse rahvusvahelisse konteksti.

Isamaa on Euroopa mõjukaima parteiperekonna Euroopa Rahvapartei liige. Ühtegi teist liikmeserakonda Rahvaparteil Eestis ei ole ning Eesti on väheseid Euroopa riike, kus Rahvapartei ei mahu kolme suurima toetusega erakonna hulka.

Rahvapartei liikmed Euroopas on küll eriilmelised, kuid üks kaalukamaid omadusi, millega seda parteiperet iseloomustatakse on «paremtsentrism». Selle alla mahuvad Saksa kristlikud demokraadid (CDU), Rootsi moderaadid ja Soome Kokoomus (Koonderakond), kui nimetada neid, kellega Eesti poliitikuil on olnud ehk kõige tihedam läbikäimine.

18.08.2020 21.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto