Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
19.09.2020
Eesti Madise: rahvahääletus ja kohalikud valimised samal päeval toovad segadust (1) Raasukese lahkumine Luminorist jahmatas pangandusringkondi (3) Tööandjate usaldus on toonud ukrainlased Eestisse (1) Eesti lühiuudised Aktivisti põgenemine Eestisse ärritas Venemaad (9) Loomaaed valmistub ninasarvikute päevaks Nõukogudeaegse megaprojekti jäljed kaovad (2) Austria teatriauhindade nominatsiooni pälvis eestlaste töö Eesti disainerid püüdlevad kestlikkusele ja taaskasutusele Majandus Tehnoloogiaaktsiad kerkisid uutesse kõrgustesse millenniumlaste tõttu (1) Soomes on käimas kõigi aegade suurim börsibuum (1) Välismaa Riigid katsetavad karantiini lühendamisega Välismaa lühiuudised USA migrandikeskust süüdistatakse sundsteriliseerimises Ausammas Lukašenkale (3) Ülevaade ⟩ Väidetavalt viirusvabas Türkmenistanis kasvab surmade arv Arvamus Aimar Altosaar: süvariigi sügavikku uppumas (1) Juhtkiri: Eestimaa rahvastest Jeremy Shapiro: mis juhtus Euroopa geopoliitikaga? (3) Efektiivse probleemilahendaja tähetund Õiguskantsleri sõna maksab (2) Kultuur Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus (1) Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Sport Spordi lühiuudised Tänak ja Neuville läksid Türgis närvi Kolumn ⟩ Priit Pullerits: kui ROKi juhid painduvad sportlaste tahtmise ees, saame OMil näha nii BLM loosungeid kui ka vikerkaarelippe Flora tõestas, et Eesti jalgpall suudab pakkuda ka rõõmu Kodumaad Kreekale eelistanud Sten Sokk: olen viimase seitsme-kaheksa aasta parimas vormis Juventuse uus loots Andrea Pirlo: vihkasin soojendusi ega tee neid ka treenerina Kas pikamaajooks on Eestis hukule määratud? (3) Merendus Merenduse lühiuudised Rohuküla-Heltermaa laevatee pudelikael vajab lahendust AK Veel üks Eesti film Oscari-tules Mees jõi ennast mägraks (7) Aimar Altosaar: viinakatk meite maal Marek Strandberg: põlev Maa ja muutuv kliima (1) Alar Konist: energiatootmine Eestis ja lähiriikides (2) EKI keelekool: kuidas kriisis täpselt väljenduda Maskiball Veneetsia punasel vaibal Filmimaailm näeb tulevikku kõheda ja keerulisena Ei! See ei saa olla vastus (1) Digikultuur. Videomängude võidukäik (2) Vikerkaar loeb. Kui aega on lõputult, tuleb meelde igasuguseid asju... Maailma halvimad pantvangid Aja auk. Jimi Hendrixi viimased päevad Eesti Golem Juurikas: Biitlite lõpp Juurikas: Eesti vajab vesiniku-pommi Juurikas: viimased uudised Arter Kerstin Kase - päikesekiir sombuses nakkustetaevas Eesti eriüksuslaste ülem: me oleme nagu väikesed sõjamasinad (9) Jõhker kurjategija tänaval Uus vanadekodu pakub... 2000-euroseid sviite! (3) Roll, millega kuulus näitleja kogu suve Putini teleteatrit täitis Põline linnapere äratas Soorebase talu uuele elule Motoorienteerumine: kuidas esimesel korral hakkama saada? Eesti parim sommeljee Karoline Reinhold: ma ei ole veini suhtes üldsegi väga valiv Nii puhas võidusõit, kui veel olla saab! Teistmoodi tehnoloogiamessi uudistooted Karin Rask: naistele disainisin ma salaja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Äike ja välk polegi sama nähtus

2 min lugemist
Äikese kindlad tunnused on välk, müristamine ja rünksajupilved.   FOTO: Arvo Meeks

Südasuvi hakkab läbi saama. Selle märgiks on madalrõhkkondade aktiveerumine ja ilma jahenemine. Seda muutust saadab äike. Aeg-ajalt olen teinud äikeseteemalisi küsitlusi või lasknud üliõpilastel koostada ettekandeid ja referaate äikese teemal. On selgunud, et tihti peetakse äikest ja välku samaks nähtuseks, kuid nii see pole.

Äikese kindlad tunnused on välk, müristamine ja vastavad pilved – rünksajupilved (Cumulonimbus). Neist kõige olulisem tunnus on rünksaju- pilved, sest nendeta äikesest rääkida ei saa.

Välk ja müristamine ilma pilvedeta äikest ei moodusta, näiteks laboris tekitatud välk või kampsunit ära võttes tekkivad sädemed ei ole äike, küll aga on mõeldav äike välkude ja müristamiseta – sel juhul on rünksajupilved olemas, aga välke veel ei ole tekkinud. Praktilistel kaalutlustel räägitakse siiski äikesest kõigi nende kolme tunnuse koosesinemisel.

Mõnes mürarikkas keskkonnas ei pruugi müristamist kuulda, isegi kui välgud on otse pea kohal. Sel juhul on äikese kirjapanekuks omad reeglid, näiteks välkude asukoht seniidi lähedal või vähemalt kolm detektori registreeritud välku vaatluskoha lähedal.

Seevastu hea nähtavusega pimedatel öödel võivad välgusähvatused paista kuni 300 kilomeetri kaugusele – sel juhul on helilained jõudnud juba kaduda ja müristamist ei kuule. Seda nimetatakse pälguks ehk põuavälguks. Selline kauge äike võib aja jooksul siiski kohale jõuda.

Äikesega seostuvad eeskätt soojus ja suvi, mistõttu võib äikest pidada suve tunnuseks. Mõnikord on äikest talvelgi. Siis on see seotud enamasti veekogudega, mis pole jäätunud ja on niiskusallikaks. Talve lõpu poole võib äikest olla ka sisemaal, sest märtsi päike annab sobivatel tingimustel piisavalt energiat. Kolmas võimalus on järsk ilmamuutus ehk terav front, millel võib rünksajupilvi areneda ja äike tekkida.

Kui äikese põhjus ja teke on üldiselt hästi teada, siis välkude tekkemehhanism on alles viimase paari aastakümne jooksul hakanud selguma. Äikese tekkeks vajalik energia tuleb päikeselt, olgu see maapinna otsene soojenemine ja vee aurumine või kaudsem, nt suvest jäänud soe meri, millel võib talvel teatud tingimustel äike tekkida.

Välguks peab tekkima pilvedes erinimelise laenguga piirkondi ehk laengute eraldumine, kuid sellest ei piisa, kuna õhk on eriti tugev isolaator – pilvedes pole kunagi elektriväli nii tugev, et tekiks spontaanne läbilöök ehk välk. Vaja on kosmilist kiirgust, mis on ülikõrge energiaga osakeste voog. Need suudavad õhumolekulidest elektrone välja lüüa. Püüan järgmises ilmaloos seda lahti rääkida.

Südasuviselt palav ilm veel püsib, kuid uus nädal toob jahenemise. Enne põhjalikumat ilmamuutust jõuab Läänemerele kuum õhumass. See valgub tugeva tuule saatel üle Eesti. Suure tõenäosusega kaasnevad sellega sajuhood ja äike. Uuel nädalal saavad vihmahood ilmselt igapäevaseks ja soojapiir jääb alla 20 kraadi.

Seotud lood
18.09.2020 20.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto