R, 9.12.2022

Hea saagikus viis teravilja turuhinna alla

Silvi Lukjanov
Hea saagikus viis teravilja turuhinna alla
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Mägede OÜ juht Raido Allsaar viib veel õhtul kella kuue paiku meestele süüa, et nad 22ni põllul vastu peaksid. „Meil käib viljavõtt ja külvamine käsikäes, ilusad ilmad tuleb ära kasutada,” tõdes ta.
Mägede OÜ juht Raido Allsaar viib veel õhtul kella kuue paiku meestele süüa, et nad 22ni põllul vastu peaksid. „Meil käib viljavõtt ja külvamine käsikäes, ilusad ilmad tuleb ära kasutada,” tõdes ta. Foto: Dmitri Kotjuh

Järva-Jaani kandis üle 1100 hektaril teravilja kasvatava Paistevälja OÜ agronoomi Mihkel Mändla tabame oma telefonikõnega otse kombainiroolist. Mees räägib, et vahel kestavad tööpäevad kella 22–23ni, seda siis, kui tera valmis ja ilm lubab võtta. Teinekord tuleb aga isegi ilusa ilmaga hoopis paus teha ja oodata tera valmimist, sest mida kuivemalt vilja kätte saab, seda väiksemad on kuivatikulud. „Tänavune ilm lubab oodata ka tera kuivamist põllul. Kuivatit ei tasu umbe võtta,“ selgitas ta.

Mändlal läks tänavu külvatud sordivalik küll täkkesse, tera valmimise seisakuid on olnud vähe, tera valmimise konveier on jooksnud päris hästi ja enam-vähem kogu aeg on, mida lõigata.

„Vanajumala sõnal on ka siin suur kaal, vahel küpsetab kõik viljad ühel ajal valmis, vahel oota, ja tuleb poolmärjana kuivatisse viia. Tänavu on meil koostöö sujunud,“ lausus ta.

Paistevala OÜ-l on salves juba üle 50 protsendi, millega ollakse graafikus. „Kui kõik sujub edaspidigi ladusalt, lõpetame septembri algul, kuigi suvinisu seisab praegu alles roheline,“ lisas ta.

Reaalajas saagikust näitav andur toob kombainiroolis agronoomile naeratuse näole. Talle meeldib vaadata, kuidas põllul asjalood on. „Praegu näiteks jookseb nisu kümme tonni hektarilt. Keskmiselt püsib nii kaheksa kuni kümne tonni vahel ja sellest paremat tahta oleks patt,“ lausus Mändla.

Hea saagikus põllul on teravilja turuhinna aga alla viinud. Kohe sedavõrd, et kui vähegi kannatab, siis müüa praegu ei tasuks. „Kuid see sõltub suuresti jooksvatest arvetest. Midagi peame müüma, sest väetised tuleb osta ja praeguse piimahinna juures vajab ka lehmakari üleval pidamist,“ selgitas Mändla. Suuremas koguses on tal kavas müüa talve poole, mil loodetakse teraviljahinna tõusu.

Viljandi- ja Järvamaal teraviljakasvatusega tegeleva Mägede OÜ juht Raido Allsaar viib õhtul kella kuue paiku meestele süüa. Ikka selleks, et nad 22ni põllul vastu peaksid. „Meil käivad viljavõtt ja külvamine käsikäes, ilusad ilmad tuleb ära kasutada. Mitte küll ülemäära kiirustades, vaid lastes ka teral normaalselt küpseda, aga praegustes ideaalsetes oludes pole venitada ka midagi, ega vihmad tulemata jää, “ selgitas ta.

Müügiturul tuleb osata majandada

Jaanipäeva kuumalaine vähendas Allsaare sõnutsi nii taliodra saaki, jättis peeneks rukkitera kui kahandas ka üllataval kombel nisutera kvaliteeti. Nüüdne kuumus vähendab vaid niiskust teras. Kuid kuni kümnetonnise taliteravilja saagikusega hektarilt jääb Allsaar rahule.

Vaid turuhind on hetkel madalamapoolne, kuid sedagi vaatab Allsaar meelsamini keskmise hektarihinna kujunemise mätta otsast. „Iga kasvatatud teraviljahektari pealt tuleb osata võtta maksimumtoodang, siis saad tulu. Teravilja müügiturul tuleb osata majandada,“ lausus ta. See tähendab müüki nii fikseeritud hindadega kui ka hooajal kokkuostuhindadega.

Kõige tähtsam on siiski maksimaalselt ladustada, sest koristamisperioodil on madalad hinnad tavapärased. „Fikseeritud hinnaga annan ära vilja, mis mulle lattu ei mahu. Kui ladu täis, müün hooajalise päevahinnaga nii-öelda ülejääki ja selle juures pole hind alati enam kõige olulisem,“ selgitas Allsaar.

Mägede OÜ läheneb samuti viljavõtuga poole peale, lõpetamine peaks külvikalendri järgi olema septembri keskel.

Paaripäevased pausid

Lääne-Virumaa viljakasvataja, Avispeamees OÜ juhatuse liige Jaak Läänemets rõhutas, et ilmad võivad ju teraviljavõtuks olla kuldsed, kuid koristada saab ikka küpset vilja. „Meie oleme siin päeva ja kahe kaupa vahet pidanud, pole lihtsalt midagi lõigata,“ lausus ta.

Nii põllumajanduses käibki, et kultuure külvatakse eri valmimisajaga, et koristuskonveier võimalikult pikaks saada. „Las tera kuivab parem põllul viljapea otsas kui tuua see märjemana kuivatisse. Niimoodi kalkuleerivad kõik põllumehed ilmaprognoosi ja võimalusi arvestades,“ lisas ta.

Saagi üle pole tänavu põhjust kurta, Läänemetsa jutu järgi ka hinna üle mitte. Need on küll suure saagikuse tõttu arusaadavalt languses, aga mitte ülemäära suures. „Tavaline koristusaja surve hinnale, kuid müüa tuleb ikka, sest kulud on vaja tasuda. Valdavalt müüakse teravilja terve aasta jooksul ja fikseeritud hindadega, olenevalt kogusest,“ selgitas ta.

Teravili

Teravilja kasvatatakse tänavu PRIA andmetel 387 545 hektaril, sellest 13,5%, moodustab mahevili. Kõige rohkem kasvatatakse nisu (168 119 ha), otra (131 758 ha), kaera (42 693 ha) ja rukist (21 315 ha). Suvivili moodustab teravilja pinnast 57% ja talivili 43%. Suurem osa nisu pinnast on talivilja all (70%), samas kui odrakasvatuses domineerib suvioder (83%).

Märksõnad
Tagasi üles