ANALÜÜS ⟩ Miks Venemaa ei tungi Valgevenesse

Vene-Valgevene ühisõppus mullu Bresti harjutusalal.   FOTO: Natalia Fedosenko/TASS/Scanpix

Viimastel päevadel on hakanud ilmuma teateid, pilte ja videoid väidetavast Vene üksuste Valgevenesse liikumisest. See võib näidata Venemaa kasvavat rolli Valgevene poliitilises kriisis («rahutegijana»), halvimal juhul aga invasiooniks valmistumist.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Esiteks, kuigi Venemaal pole Valgevenes häid võimalusi, oleks lahinguüksuste saatmine neist halvim. See tekitaks vastumeelsust suures osas Valgevene ühiskonnast, tooks kaasa uusi sanktsioone ning sunniks Moskvat üleval pidama Valgevene majandust. Ühtki neist asjadest ei saa nad praegu endale lubada.

Kõige tipuks, mida need väed teeksid? Tulistaksid rahvast? Kehtestaksid liikumispiiranguid? Valgevenel on sellisteks asjadeks olemas enda julge­olekuteenistus (nagu juba näinud oleme).

Teiseks, Krimm pakkus 2014. aastal Venemaale suurepärast võimalust. Ukraina valitsus hakkas kokku varisema ja relvajõud ajutiselt ei toiminud. Vene operatsioonides oli ka strateegilise üllatuse element. Nüüd paistavad paljud analüütikud Vene invasiooni ennustavat. Juba ainuüksi see on üks põhjustest, miks invasiooni ei tule.

Valgevene on ka ­umbes üheksa korda suurem kui Krimm. Äralõikamist lihtsustas see, et viimane on poolsaar, ning et Venemaa saatis sõnumit, et suudab olukorda veel halvendada, kasutades hoovana näiteks tuumavägesid.

21.08.2020 24.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto