Hiiumaa ravimuda rändab haiglatesse ja salongidesse

Leiger LK arendusjuht Eve Elken kaalub ravimuda.  FOTO: Kristjan Kivistik

Mudaravi kasutatakse põhiliselt verevarustuse parandamiseks, lihasepingete leevendamiseks ja liigesehaiguste raviks. Mudamähise mõju suurendab protseduuri lõpus tehtav massaaž. Mähiseks kasutatakse kuni 42 kraadini soojendatud muda.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Mudaosakeste kontakt nahapinnaga mõjutab närvilõpmeid, mis võib vähendada valutunnet. Mudaravi puhul on tähtis roll ravimudas leiduvatel mineraalidel ja bioaktiivsetel ühenditel, mis soodustavad naha ainevahetust. Ravimudas leiduvad bioaktiivsed ühendid jõuavad läbi naha ka vereringesse ning mudaravi toimel väheneb veres mõne põletikumediaatori sisaldus,» selgitab Eesti ravimuda uuriva Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Terviseedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse (TERE KK) juht Eva Makienko.

Eestis on viis ravimudamaardlat: Ermistu järv, Haapsalu Tagalaht, Käina laht, Mullutu-Suurlaht ja Värska laht. TERE KK aastatel 2013–2014 tehtud uuringutest selgus, et Käina lahe muda on teiste maardlatega võrreldes ökoloogiliselt puhtaim ja mineraalainerikkaim. Käina maastiku- ja looduskaitsealal kaevandab nüüd mitu ettevõtet.

Kaevandamise nõuded looduskaitsealal on ravimuda ettevõtte Leiger LK juhi Lembar Kivistiku sõnul karmid. Seda saab teha ainult jääaugu kaudu novembrist veebruarini. Kõik on puhas käsitöö: varre otsas olev ämber surutakse mudasse ning muda tõstetakse sellega tünnidesse. Ühe-kahe päevaga kaevavad hiidlased miinuskraadides, tuulega ja suurt jõudu rakendades kolm tonni muda. Kuna talved lähevad soojemaks, ei pruugi tekkida kaevandamist võimaldavat piisava tugevusega merejääd. Näiteks möödunud talvel seda ei tekkinudki.

24.08.2020 26.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto