Sisukord
Välismaa
Tänane leht
26.08.2020
Eesti Valeinfo viirusest toimib ohtliku viirusena (20) Eesti lühiuudised Ida-Viru koroonakolded lükkasid kooli alguse edasi (2) Mis saab Maarjamäe memoriaalist? (38) «Djutt-djutt-djutt» ja pea ees maa poole Majandus Majanduse lühiuudised Laenuraha hind kukkus rekordtasemele Eesti poliitikud ei söanda tööaja kallale niipea minna (16) Pankade prognoosid muutusid helgemaks Eesti inimesed on pööranud kallima bensiini usku (15) Välismaa Thunberg naasis pärast ümberilmareisi koolipinki (5) Suursaadik Aivo Orav: diplomaat ei tohi armuda asukohamaasse (1) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri ⟩ Okupatsioon ei vaja põlistamist (13) Kommentaar ⟩ Marica Lillemets: huvide konflikte täis suvi (37) Jan Trei, Rait Kuuse: kriisi õppetunnid Vladimir Juškin: Valgevene poliitikalabor (38) Loretta Kruusimäe: hooldekodude elanike vabadusi piiratakse (1) Kultuur Kultuuri lühiuudised Üks masin ja neli terroristi laval Maratonlavastus töötab näitlejate ja publiku kannatlikkusega Baltikumi parim thriller vestab Läti võõrtöölisest Sport Ogieriga kopteriõnnetusse sattunud Evansi kaardilugeja Scott Martin kirjeldas Kreekas toimunut Kontaveit Cincinnati veerandfinaalist: mängin enesekindlalt ja usun, et kõik on võimalik Tour de France'ist ise loobunud Taaramäe: kartsin viimase hetkeni, et mind ikkagi pannakse meeskonda Maailma tipptiimiga koos rassiv Liiv: olen saanud teada asju, millest varem polnud aimugi (1) Spordi lühiuudised 82,5 miljonit eurot aastas pole Messi jaoks piisav, et Barcelona virvarri välja kannatada (2) Levadia euromängu eel: ühed vastased on Fääridel juba koroonahammasrataste vahele jäänud Kodune MM-ralli paneb jala kergelt värisema Mäkinen Ogier' ja teiste hädamaandumisest: see polnud õnnetus Miljonär tegi Vettelile pakkumise, kuid rong võib olla juba jaamast lahkunud Ebaseaduslik lend: Ogier'ga hädamaandunud kopteril polnud vajalikke lube «Tahaksin Venemaa kergejõustiku juhtkonnalt küsida ühe lihtsa küsimuse: kas te olete peast hullud?» Tartu Mihkel Lees: tavaline eriline kooliaasta algus Piret Bristol: hoopis teistmoodi elu Uue kooliaasta korraldus tuleb koolides erinevalt (2) Tartu lühiuudised Septembrist liituvad kaks bussiliini ning sagenevad väljumisajad Facebooki sohvrid kümblevad suures populaarsuses (2) Ärkamisaja suured: 19. sajandi punkarid ja teisitimõtlejad? Vanemuise suurjuubeli näitus annab võimaluse lavale minna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Suursaadik Aivo Orav: diplomaat ei tohi armuda asukohamaasse

9 min lugemist
  • Oli aeg, kui Eesti esindajad tõstatasid Vene vägede küsimuse valimatult kõikjal.
  • Aivo Orav soovitab diplomaadil vältida asukohariiki armumist.
  • Põhja-Makedoonias pidi Orav veenma sealset peaministrit ametist lahkuma.
  • Montenegros pani ta ELi maade suursaadikud koos koroonaraamatut kirjutama.
Sel nädalal Tallinnas välisministeeriumi kolleegidega kohtunud Aivo Orav alustab tööd Eesti suursaadikuna ELi juures 1. septembrist. FOTO: Madis Veltman

Diplomaat ei tohi riiki, kuhu ta lähetatakse, armastama ega vihkama hakata, soovitab Aivo Orav, kes asub 1. septembril juhtima Brüsselis Eesti esindust Euroopa Liidu juures.

Pärast Eestit suursaadikuna esindamist sellistes tähtsates liitlasriikides nagu Poola ja Türgi suundus Orav kümnendi eest ELi välisteenistusse, kus juhtis ühenduse esindust kõigepealt Põhja-Makedoonias ja siis Montenegros. Nüüd asub ta ELi suursaadikuna kogutud kontakte ja kogemusi taas kodumaa hüvanguks rakendama.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kuivõrd erinev on ELi välisteenistuses töötamine riigi välisteenistusest?

See on väga erinev, sest ELi esinduse juht juhatab paralleelselt kaht orkestrit.

Üks on liikmesriigid: ELi saadik koordineerib ELi riikide tööd selles kolmandas riigis. Idee on, et räägiksime selle kolmanda riigiga ühel häälel. Teada on, et igal liikmesriigil on ise huvid ja arusaamad, aga ühel häälel kõnelemine on erakordselt tähtis.

Teine orkester on ELi esindus ehk saatkond. Eesti puhul on saatkonnad enamasti suhteliselt väikesed, koosnedes Eesti kodanikest ja kohapealt palgatutest.

ELis koosnevad esindused 28 – sest britid on seal ka veel – liikmesriigi diplomaatidest ja kohapeal palgatutest. Ja need esindused on suured: Põhja-Makedoonias oli 80, Montenegros 55 inimest. Kultuuriline taust on erinev, arusaamad asjadest on erinevad ja konflikt on väga lihtne tulema.

Ja siis loomulikult tuleb asju ajada asukohariigiga. Kandidaatriikides ehk Balkanil on ELi esindusel eriti suur vastutav funktsioon, kuna need maad tahavad ELiga ühineda ja meie asi on toimida nagu röntgen: me valgustame läbi kõik, mis seal toimub.

Meilt oodatakse, et teaksime asju enne, kui need juhtuvad. Ehk ELi saadikul pole mitte ainult õigus, vaid kohustus pista oma nina igale poole. See tekitab loomulikult probleeme nii valitsuste kui ka opositsiooniga.

Teisest küljest tulevad kõik, kellel on probleeme, meie juurde ja paluvad meie abi. Siin tuleb veel mainida suurt raha, mida EL jagab. ELi abiraha käib nende esinduste kaudu. Põhja-Makedoonias oli summa 100 miljonit eurot aastas, Montenegros 35–40 miljonit aastas. Seda raha tuleks jagada nii, et ideaalis Montenegro kodanikud aplodeeriksid, kui kuulevad, et EL on raha andnud, ning maksumaksjad Portugalis ja Lätis aplodeeriksid samuti, et maailm on parem, kuna raha on niivõrd hästi antud.

25.08.2020 27.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto