Sisukord
Eesti
Tänane leht
26.08.2020
Eesti Valeinfo viirusest toimib ohtliku viirusena (20) Eesti lühiuudised Ida-Viru koroonakolded lükkasid kooli alguse edasi (2) Mis saab Maarjamäe memoriaalist? (38) «Djutt-djutt-djutt» ja pea ees maa poole Majandus Majanduse lühiuudised Laenuraha hind kukkus rekordtasemele Eesti poliitikud ei söanda tööaja kallale niipea minna (16) Pankade prognoosid muutusid helgemaks Eesti inimesed on pööranud kallima bensiini usku (15) Välismaa Thunberg naasis pärast ümberilmareisi koolipinki (5) Suursaadik Aivo Orav: diplomaat ei tohi armuda asukohamaasse (1) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri ⟩ Okupatsioon ei vaja põlistamist (13) Kommentaar ⟩ Marica Lillemets: huvide konflikte täis suvi (37) Jan Trei, Rait Kuuse: kriisi õppetunnid Vladimir Juškin: Valgevene poliitikalabor (38) Loretta Kruusimäe: hooldekodude elanike vabadusi piiratakse (1) Kultuur Kultuuri lühiuudised Üks masin ja neli terroristi laval Maratonlavastus töötab näitlejate ja publiku kannatlikkusega Baltikumi parim thriller vestab Läti võõrtöölisest Sport Ogieriga kopteriõnnetusse sattunud Evansi kaardilugeja Scott Martin kirjeldas Kreekas toimunut Kontaveit Cincinnati veerandfinaalist: mängin enesekindlalt ja usun, et kõik on võimalik Tour de France'ist ise loobunud Taaramäe: kartsin viimase hetkeni, et mind ikkagi pannakse meeskonda Maailma tipptiimiga koos rassiv Liiv: olen saanud teada asju, millest varem polnud aimugi (1) Spordi lühiuudised 82,5 miljonit eurot aastas pole Messi jaoks piisav, et Barcelona virvarri välja kannatada (2) Levadia euromängu eel: ühed vastased on Fääridel juba koroonahammasrataste vahele jäänud Kodune MM-ralli paneb jala kergelt värisema Mäkinen Ogier' ja teiste hädamaandumisest: see polnud õnnetus Miljonär tegi Vettelile pakkumise, kuid rong võib olla juba jaamast lahkunud Ebaseaduslik lend: Ogier'ga hädamaandunud kopteril polnud vajalikke lube «Tahaksin Venemaa kergejõustiku juhtkonnalt küsida ühe lihtsa küsimuse: kas te olete peast hullud?» Tartu Mihkel Lees: tavaline eriline kooliaasta algus Piret Bristol: hoopis teistmoodi elu Uue kooliaasta korraldus tuleb koolides erinevalt (2) Tartu lühiuudised Septembrist liituvad kaks bussiliini ning sagenevad väljumisajad Facebooki sohvrid kümblevad suures populaarsuses (2) Ärkamisaja suured: 19. sajandi punkarid ja teisitimõtlejad? Vanemuise suurjuubeli näitus annab võimaluse lavale minna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Valeinfo viirusest toimib ohtliku viirusena

6 min lugemist
Infodeemia levib, tõestavad paljud rahvusvahelised uuringud. FOTO: Fotomontaaž/scanpix

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on infoajastu pandeemiast inspireerituna määratlenud uue nähtuse: «infodeemia», mis tähendab ohtliku väärinfo, vandenõuteooriate ja umbusalduse levikut. Desinformatsioon koroonaviiruse kohta levib pea sama nakkuslikult kui viirus ise. Parimal juhul risustab see meie sotsiaalmeedia uudistevoogu. Halvimal juhul see tapab.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Seesugust infot on seinast seina, alates ebateaduslikest «koroonatestidest», mis soovitavad haiguse diagnoosimiseks kümme sekundit hinge kinni hoida, kuni ohtlike ravi­võteteni, nagu desovahendi verre süstimine. Teadlased üle maailma on infodeemia mõju luubi alla võtnud, et teha kindlaks, kas ja kuidas sõltub inimeste pandeemiaaegne riskikäitumine nende meediatarbimisharjumustest.

Valeinfo ohtlik mõju

Uuringud on kinnitanud, et valeinfo mõjutab reaalset käitumist ja ohutusmeetmetest kinnipidamist. Oxfordi ülikooli uuringus leiti, et need, kes usuvad siiralt vandenõuteooriaid koroonaviiruse kohta, pigem ei kavatse järgida riiklikke ettekirjutusi: on väiksem tõenäosus, et nad püsivad kodus, ja suurem tõenäosus, et nad kohtuvad inimestega väljaspool oma leibkonda. Vandenõuteooriatesse uskujad ütlesid suurema tõenäosusega, et ei kavatse kanda maski ega hoida võõrastega kahemeetrist vahet. Nad olid ka väiksema tõenäosusega valmis tegema koroonatesti ja end viiruse vastu vaktsineerima.

Ka Londoni King’s College’i teadlased leidsid koostöös turu-uuringute agentuuriga Ipsos Mori, et valeinfo toob märgatavad tagajärjed reaalses elus. Uuringus käsitleti nii vandenõuteooriate uskujaid kui ka nende suhtes skeptilisi. Uskujatest ütles 38 protsenti, et on lubanud perekonnal ja sõpradel end külastada, samas kui mitteuskujatest on seda teinud vaid 12 protsenti. Uuringu järgi eiravad vandenõusid uskuvad inimesed suurema tõenäosusega ametlikke suuniseid maskikandmise kohta ja lähevad tõenäolisemalt avalikule üritusele ka siis, kui neil on haigussümptomid.

25.08.2020 27.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto