Indrek Neivelt: täna võetud laenu ei pea me kunagi tagasi maksma

Indrek Neivelt: Numbrid on olulised, aga leiva peale neid määrida ei anna. FOTO: Madis Veltman

Ettevõtja ja Hansapanga eksjuht Indrek Neivelt räägib, miks siinsed pangad ahned on, miks tema meelest ei pea riik praegu võetud laenu kunagi tagasi maksma ning miks pensioni teist sammast tegelikult vaja pole.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Rootsi pangad on Eestis liiga tootlikud ehk teisisõnu liiga ahned. See muudab meie inimeste ja ettevõtete jaoks laenamise kalliks. Mida teha?

Tegelikult on pangamonopoli juured 1998. aastas, mil lasti ühendada Hoiupank ja Hansapank, pärast ka Tallinna ja Ühispank. Seejärel kadus tegelik konkurents meie panganduses. Swedbanki ja SEB tulek ainult süvendas seda trendi. Kahjuks pole suured välispangad oma ülemäära kõrgeid kasumeid meile investeerinud, vaid raha välja viinud. Kui nende omakapitali tootlus siin on kuni 30 protsenti, siis on see ennekuulmatu lugu. Euroopas on see kümme kuni 15 protsenti, mis on tänastes oludes juba suurepärane. Teised Eesti börsifirmad on õnnelikud ka viie protsendi üle.

Kas viga on meie panganduse järelevalves või konkurentsiametis?

Ma ei tea. Minu arvates on samasugune probleem telekommunikatsiooni sektoris. Tarbijal pole valikuvõimalust, valitseb oligopoolne turg – tooted on sarnased, nende valik piiratud ja konkurentide turule tulek on raskendatud. Inimesed on harjunud neid tasusid maksma ja teenust saama. Igakuine makse ei ole ühele inimesele liiga suur, kuigi saaks olla palju madalam. Tarbijat ei kaitse keegi. Kui inimene just kaebab, siis tegeldakse pisut.

Tarbimislaenu intress on Eestis suurem kui enne euro kehtestamist! Tänasele hoiusele ju intressi ei maksta, miks peaks siis laenud nii kallid olema? Praegu on palju masintöötlust laenuotsuste tegemisel, vähe paindlikkust. Minu arvutuste kohaselt maksavad pankade kliendid igal aastal kokku 200 miljonit eurot liiga palju.

Riigil on oma krediidiasutus KredEx, mis pole seni tahtnud pankadele konkurentsi pakkuda. Sellest tekkis kevadise kriisi ajal tüli, mis viis asutuse juhi taandumiseni. Olete välja pakkunud idee, et KredExist võiks teha riigi osalusega panga ja minna sellega börsile. Ettevõtted saaksid soodsamalt laenu ja rahval tekiks aktsia, millesse investeerida.

Jah. Tegelikult hakkas see mõte hargnema juba mitu aastat tagasi. Et luua kohapealne pank, kus laenuotsuseid tehakse olusid tundes ja paindlikult. Ning mille kasumlikkusele pandaks piir ning nii-öelda ülikasum läheks näiteks heategevusse. Riigi osalus annaks selleks võimaluse. Ja siis tuleksid laenud ja investeeringud, mis arvestaksid Eesti ja siinsete ettevõtete huvidega.

Kas olete seda juttu rääkinud valitsusele? Idee lendas?

Viimasel ajal ei ole rääkinud, aga aasta tagasi küll. Eriti ei lenda. Neil teised mured – viirus ja muud operatiivsed asjad. Oma pank on pikaajalisem probleem.

26.08.2020 28.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto