Sisukord
Arter
Tänane leht
29.08.2020
Eesti Tähelepanematus raudteel viib hauda (2) Eesti lühiuudised Kravtšenko õigustas hääletamata jätmist Tõnis Mölder: esimesi haiguspäevi ei saa hüvitada ainult riik või tööandja Peeter Helme 12-aastast kehastanud agendile: kõige noorem, kellega seksinud olen, oli 8-aastane (40) Majandus «Ainult sõda suudaks mu vara hävitada.» (14) USA Föderaalreserv loodab hinnatõusu (1) Välismaa Maailma suured võiduostlevad koroonavaktsiine (1) Berliini järel jäid fookusse Valgevene ja Türgi Merkel Vene poliitikat muuta ei kavatse (1) Arvamus Sven Sakkov: Trumpi välispoliitika paradoksid (16) Juhtkiri: imerohtu ei pruugi tulla (2) Olesja Lagašina: ajalugu ei õpeta (13) Šahh, kuid mitte matt Vene opositsioonile (2) Lemmiklapse mäss (1) Kultusrežissöör ja Eesti Mäe lahkub lavalt (10) Sport Levadia süda sai eurosarjas teist aastat järjest murtud Spordi lühiuudised Kolumn ⟩ Mis eestikeelne kool? Alustaks ehk treeningute eestistamisest? Merendus Kaubapurjekad naasevad Läänemerele (2) Merenduse lühiuudised AK Sven Sakkov: Trumpi välispoliitika paradoksid (16) Valgevene: läbi raskuste rahvusidentiteedini (10) Jüri Reinvere essee: sügis 2020 – kivide viskajate kuldajastu (14) Kuidas ma koos Pattinsoniga pantvangis olin Kirke Kangro: hea uus monument (7) EKI keelekool: kissellist ja karussellist Kunst sinu ümber. Legendaarne kuraator Eha Komissarov: «Mulle meeldib läbi võsa murda» Vikerkaar loeb. Meeste rahutu sõprus Kuidas toimus Konstantin Pätsi töötlemine ja jälitamine? (3) Aja auk: meie tehnoloogiline alateadvus Betty Rowlands – uus Agatha Christie? Juurikas: valitsus ja kallid kingitused Juurikas. Jüri Ratas rajas Türi Nädala plaat: staadionirokibänd ilma staadioni ja rokita Arter Ott Ojaveer: Olen kohanud õpilasi, kes arvavad, et kõik peab liiga kergelt kätte tulema (15) 24 tundi hullust. Eestlastele sobib (1) Justin Petrone: Põhjamaine Ibiza Pikk baaritee kaob öösse Sitsiilia külalisi ei karda Priit Pullerits: kuidas kõrvetab maailma kuumim koht (1) Uljas prantslane seikles ühel rattal läbi Eesti (2) Karlssonid ja kardemon: kilde Ahvenamaa köögist Tommy Cash hullutas piirilinna Kõige ägedam Escort Imetabane veealune maailm Sügismood: mustrimöllust vallatu villaseni Meelelahutus Koomiks Sudoku

Imetabane veealune maailm

4 min lugemist
Sukeldujad avastamas veealuseid saladusi. FOTO: Egert Kamenik

Selle aasta üsna ebaharilikult kuumad suvepäevad on vaatamata koroonakriisile rahvast vee äärde vedanud. Olgu siis niisama solistama-suplema või jahtide ja kaatritega lõbusõitu tegema. Kuid see maailm, mis jääb veepinna alla, võib samuti põnev ja seiklusrikas olla. Kuidas sinna saab?

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Võib sukelduda niisama, kuid kauaks hinge kinni pidades vee alla ei jää. Esialgu jagatigi sukeldujale õhku voolikute abil pinnalt, kuid vooliku otsas oli tunne nagu koeral ketis. Tehnika arenedes pöörati ka sellele valdkonnale suurt tähelepanu, seda eriti sõjalistest vajadustest lähtudes. Esimese kommertsiaalse, toona rebreather’iks kutsutud agregaadi ehitas Henry Fleuss juba 1878. aastal. Tema seade oli n-ö kinnine – vasest tankist saadav 50–60-protsendilise hapnikusisaldusega gaasisegu juhiti pärast väljahingamist läbi leelisega immutatud kandja, mis sidus süsihappegaasi ja lubas hapnikku taaskasutada. Kuid kuna puudusid surveregulaatorid, ei saanud õhuvarusid liialt suure rõhu all hoida. Ent siiski võimaldas seade kuni kolmetunnist tegevust vee all.

Teise maailmasõja ajal sukeldusseadmete areng kiirenes ja eri süsteeme hakati pakkuma paljudes riikides: USAs, Saksamaal, Inglismaal ja Prantsusmaal. Viimasest pärinebki Saksa okupatsiooni ajal legendaarse veesügavuste uurija Jacques-Yves Cousteau ning Emile Gagnani loodud avatud süsteem, mis 1945. aastal patenteeriti nime all Aqua-Lung (aqua – lad k vesi ja lung – ingl k kops). Siit ka eesti keeles kasutatav nimetus akvalang. Avatud süsteemis kasutatakse ülikõrge rõhu all (kuni 250 at) terasballoone kas õhuga või spetsiaalsete gaasisegudega (nt hapnik-heelium), sest puhas hapnik (eriti rõhu all) on inimesele toksiline. Kõrgrõhuline gaas muudetakse spetsiaalsete regulaatoritega hingamiseks kasutatavaks. Väljahingatav õhk aga läheb vette ja seda ei puhastata ega taaskasutata, mis teeb akvalangi kompaktsemaks ja lihtsamaks. Teine suur arendaja avatud süsteemide vallas oli USA major Christian J. Lambertsen, kes patenteeris 1952. aastal oma lahenduse nime SCUBA (Self-Contained Underwater Breathing Apparatus), mis ongi akvalangide nimetus ingliskeelsetes maades.

Naisi tuleb juurde

Lisaks akvalangile kuuluvad sukelduja varustusse mask nähtavuse parandamiseks; lestad ujumiskiiruse tõstmiseks ning pikemaks ajaks (eriti jahedamatel perioodidel või suuremates sügavustes) ka märg- või kuivkombinesoon.

28.08.2020 31.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto