KOHALIK VAADE ⟩ Riialased annavad hinnangu korruptsiooniskandaalidele

Hoolimata koroonaviiruse pandeemiast on valimiskampaania homme toimuvate Riia volikogu erakorraliste valimiste eel olnud terav. Pildil Läti Regioonide Liidu ja Rahvusliku Liidu ühisnimekirja kandidaadi Edvards Smiltēnsi plakat Läti pealinna tänaval. FOTO: Edijs Pālens/LETA/Scanpix

Homme toimuvatele erakorralistele valimistele Riias läheb soosikuna liberaalne erakond Arengu Eest/Poolt, kõrvuti kümnendi jagu võimul olnud venemeelse parteiga Koosmeel, olgugi et viimase korruptiivsed tehingud paiskasid Riia valitsemise viimaseks pooleteiseks aastaks kaosesse.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Palli lükkas veerema see, kui korruptsioonikahtluse tõttu sattus politsei vaatevälja Riia ühistranspordiettevõte Rīgas satiksme ning sellele läinud aasta hakul järgnenud läbiotsimiste, kinnipidamiste ja süüdistustega kaasnenud skandaal päädis mullu 29. mail sellega, et tegelikult juba Riia linnapea ametist tagandatud Nils Ušakovs teatas oma tagasiastumisest.

Ühtlasi algas sealt tema erakonna Koosmeel ja selle Moskva poliittehnoloogide väljaehitatud võimuvertikaali kokkuvarisemine.

Korruptiivsete tehingute tagajärgede eest vastutamise asemel põgenesid Ušakovs ja abilinnapea Andris Ameriks Brüsselisse Euroopa Parlamendi liikme ametit pidama. Samal ajal pidi Riia linn hakkama saama kahe järjestikuse äpust linnapea Dainis Turlaisi ja Oļegs Burovsi saamatu valitsemise all.

Eelmise aasta 6. detsembril saatis regionaalminister Juris Pūce terve Riia volikogu mitme seadusrikkumise eest laiali. Riia etteotsa astusid valitsuse määratud haldurid, nagu näeb ette Läti omavalitsusseadus.

Valimised lükkusid edasi

Algselt pidid erakorralised valimised Läti pealinnas toimuma juuni alguses, kuid Covid-19 pandeemia muutis plaane ja nii lähevadki inimesed hääletuskastide juurde homme.

Vaatamata koroonaviiruse ohtudele on valimiskampaania viimaste kuude vältel olnud äge ja üles seatud 15 valimisnimekirjast pretendeerivad reaalselt Riia 60-liikmelisse volikokku pääsemisele seitse või kaheksa jõudu.

Erinevalt Eestist ei saa Lätis valimistel osaleda üksikkandidaadid ja kohalikel valimistel ei saa konkurentsi pakkuda ka mittekodanikud, kuid samas on lubatud poliitilised valimisliidud.

Üksikkandidaatide küsimust pole Lätis keegi pärast taasiseseisvumist päevakorda võtnud. Mittekodanike osalemise küsimust munitsipaalvalimistel on aeg-ajalt tõstatanud läti keelt mitte kõnelevate erakondade esindajad, kes on võtnud selle teemaks ka Euroopa Nõukogus. Läti eurosaadik Andrejs Mamikins ja tema Eesti kolleeg Yana Toom juhtisid sellele küsimusele tähelepanu Euroopa Parlamendis, kuid seni muutusi pole.

27.08.2020 29.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto