Ott Ojaveer: Olen kohanud õpilasi, kes arvavad, et kõik peab liiga kergelt kätte tulema

Директор гимназии Хьюго Треффнера Отт Оявеэр на крыше здания школы в центре Тарту. FOTO: Margus Ansu

Eesti tippkoolide hulka kuuluva Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor ütleb otse, et noortel tuleb sageli loobuda lõbudest töö tegemise nimel, kui nad tahavad tulevikus kuskile jõuda. Ta lisab uue kooliaasta eel kõigile innustuseks: «Me mõtteviis ei saa olla väike ja eesmärgid ei tohi olla madalad, sest sellest sõltub Eesti tulevik.»

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

KATKEND INTERVJUUST

Kas õpilaste tulemused eriolukorras kannatasid?

Kuna see on kas-küsimus, siis jah, kannatasid täitsa kindlasti. Eks puudujäägid selgu septembris-oktoobris. Mõned õpilased lihtsalt kadusid ära.

Isegi Treffneris kadusid ära!?

Ega meil on ka kõikvõimalike probleemidega õpilasi. Ei saa öelda, et ainult teistel koolidel on probleemid ja Treffneril pole. Jah, võib-olla on meie koolis tipud teravamad: sellega olen päri, et ülikõrge õpimotivatsiooniga, andekaid ja suure töötahtega õpilasi on meil rohkem, kui võrrelda Eesti keskmise kooliga. Aga... hädad käivad ju inimesi pidi.

Vaadake, kui palju on koolides abiväge tööl. Põhikoolide töötajad on rääkinud, et laste probleemid on üpriski suured. Kodudes on probleeme, on vaimse tervise probleeme, füüsilise tervise probleeme. Kui vaadata 10–20 aastat tagasi, siis praegune probleemide rägastik on palju suurem, kui oli siis.

Kui ma 19 aastat tagasi Treffnerisse tööle tulin, oli siin üksinda koolipsühholoog. Nüüd on meil tööl õpilasnõustaja ja psühholoog, ka õppealajuhataja ja kooli medõde aitavad. On minunigi jõudnud tõsiseid probleeme, mida kümme aastat tagasi sellises koguses ei olnud.

Milline on teie kui kogenud koolijuhi diagnoos, kust need probleemid tulevad?

Ei oska mina diagnoosi panna. Oleme teinud õpilaste rahulolu kohta küsitlusi ja saanud teada, et füüsilist vägivalda meil ei ole. Oleme küsinud ka vaimse vägivalla kohta. Kord kirjutas üks õpilane seepeale – mul on see ilusti meeles –, et teine õpilane oli talle ükskord halvasti öelnud.

Praegu on noorte inimeste hinged palju õrnemad kui võib-olla meie ajal. Nende valulävi on vist hoopis teine.

Millest see tuleneb?

Ühiskond on teine.

Jube kerge on ajada kõike ühiskonna süüks! Mille poolest ühiskond siis teine on?

Raske küsimus. Inimesed on võib-olla rohkem haavatavad.

Nüüd räägitakse, et ootused noortele on hästi kõrged ja sellest tulenev stress on hästi suur. Arvan, et meie ajal oli veel hullem: sa ei saanud kandideerida ülikooli korraga mitmele alale, ja kui sa ülikooli ei pääsenud, ei saanud võtta vaheaastat, sest siis oli kohe sõjaväkke minek ja seal ähvardas Afganistan, kus võis vabalt surma saada.

Üks asi, mis on kindlasti praegu rängem kui meie ajal, on

28.08.2020 31.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto