Sisukord
Arvamus
Tänane leht
31.08.2020
Eesti «Jõhvi Kelder – positiivsete kohtumiste paik» (4) Eesti lühiuudised Metsakaitsjad: Taani teeb rohepööret Eesti kulul (4) Hobune avastas üksinda pealinna Kahe lapse vigastustega lõppenud rahvaralliõnnetus on uurimisel Napsimüüki võidakse kogu riigis peagi piirama hakata (13) Majandus Üürikinnisvara arendaja: koroonaviiruse lõppvaatus üüriturul on alles ees Majanduse lühiuudised Tüliõun Lätis: Merko kaotas pea 50-miljonilise lepingu (1) Valgevenes peitub palju potentsiaali (12) Välismaa Lukašenka sai kingiks 100 000 inimese pahameele (1) Kindral Lecointre: Euroopa julgeoleku võti peitub Aafrikas (8) KOMMENTAAR. Poola alustala Solidaarsus tähistab 40 aastat Arvamus Juhtkiri: koos on julgem olla (2) Martin Ehala: «Meie Eesti» jätkupäev (2) Joakim Helenius: minu unistuste Isamaa (68) Andre Visse: 5G-kiirteed piirata ei tohi (3) Andrei Kuzitškin: vene valija Kõlvarti ja Helme vahel (6) Katrin Idla ja Marek Strandberg: õlekõrred ennast päästvatele uppujatele Eesti hariduses (2) Mihkel Kunnus: koroonaturvavööde ahistus ja vältimatus (3) Toomas Kiho: meie väärtuspõhine välispoliitika (4) Kultuur In memoriam Jüri Alperten Kitsede dünastia jätab kunstiajalukku sügava jälje Maria Faust: ma ei ole publikule karjane Sport Spordi lühiuudised Kati Ojaloo ületas Soomes vasaraheites maagilise piiri Nõmme Kalju euromäng viiakse Eestist minema Vips tegi taas tubli tõusu, kuid tehnilised probleemid rikkusid tulemuse Sõudjatel on veel palju lahtisi otsi, kuid kõige tähtsam küsimus sai siiski vastuse Selge sõnum: Messi ei kavatse Barcelona treeningutele näole anda Olümpiavõitja kordas üliharuldast saavutust, mida oli kergejõustikumaailm näinud vaid ühe korra Ogier' kindlana näinud jätkamine on taas kahtluse all: ehk on mõistlikum pärast tänavust lahkuda Keiso Pedriks jooksis tõkked enda jaoks madalaks Eesti koondislase koduklubis möllab koroona, meie mees on siiski viirusest prii Tartu Viirusest räsitud teatrielu kahjustusi mõõdab piletimüük Tartu lühiuudised Lapsevanem peab lasteaeda sisenedes kandma näomaski Alkoholimüügi piirang jääb veel kehtima Valvo Semilarski kohtusaaga võib peagi saada punkti (2) Suur ja ohtlik mügar kadus kõnniteelt ootamatult kiiresti Kino viib kokku laulja ja samurai Riigikohtusse pääseb nüüd Kuradisilla kõrvalt Mart Hiob: Järgmine samm on tramm (3) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: koos on julgem olla

2 min lugemist
  • Euroopa ja Eesti julgeolek sõltub sõjalisest koostööst
  • Eesti on teinud tõhusat koostööd brittide ja pranstlastega
  • Euroopal tarvis veelgi enam oma julgeoleku eest vastutada
Prantsuse sõdurid said Tapal missioonimedalid. FOTO: Kaitsevägi

Eesti julgeolek toetub kahele sambale. Esiteks sellele, kui palju me ise ühiskonnana kaitse heaks kulutame ja kui tublit tööd teevad meie oma kaitseväelased ning teised asjaosalised. Teiseks toetume liitlassuhetele eelkõige NATOs, aga ka koostööle oma demokraatlikest riikidest naabritega.

Kogu demokraatliku Euroopa julgeolek sõltub aga väga suurel määral USA vägedest, sealhulgas muidugi tuumarelvade heidutavast mõjust. Samas ei saa öelda, et eurooplased poleks end üldse liigutama hakanud – kaitsekulude 2014. aasta ajaloolisest madalseisust on praeguseks otsustavalt kõrgemale tõustud. Siiski on endiselt nii, et USA üksinda kulutab kaitsele üle kahe korra rohkem kui NATO riigid Euroopas ja Kanada kokku.

Kulutuste tase ja dünaamika näitab seda, kui valmis on ühiskonnad ja poliitiline eliit üldse oma julgeolekuga tegelema. Suurematest Euroopa riikidest on NATO kahe protsendi klubis Suur­britannia ja Poola. Prantsusmaa on selle lähedal. Lisaks, reaalses kaitsetegevuses ei osale protsendid ja isegi mitte rahatähed, vaid ikka tegevuste käigus kokku harjutanud inimesed ja keerukas tehnika alates jalaväemasinatest kuni mereväe ja rakettideni välja. On selge, et praeguses Euroopas tasub eelkõige vaadatagi tuumariikide Suurbritannia ja Prantsusmaa poole – need on kaks riiki, mille ühiskonnad ei tunne kaitsetegevuste suhtes valehäbi.

Eestil on õnnestunud tugev rahvusvaheline sõjaline koostöö mõlema mainitud riigiga. Tänases lehes on intervjuu Prantsusmaa relvajõudude ülemjuhataja François Lecointre’iga, kes kiidab meie kaitseväe professionaalsust hoolimata selle väiksusest. Samuti rõhutab ta prantslaste ja eestlaste julgeolekualast ühisosa: mõlema soovi olla usaldusväärne liitlane NATOs ja edendada Euroopa kaitsevõime ülesehitamist.

Otsustuskindel pühendumine liitlaskohustuste täitmisele on Eesti julgeoleku garantii. Tänu sellele, et meie sõdurid on Malis, on Prantsuse ja Briti sõdurid praegu Tapal.

2

Selle kiituse on eestlased auga välja teeninud. Eesti oli esimene riik, kes 2013. aasta detsembris peetud Euroopa Ülemkogul nõustus Prantsusmaa kutsel osa võtma EUFOR RCA operatsioonist Kesk-Aafrika Vabariigis.

Pärast kahte ELi ja ÜRO missiooni Malis –​ EUTM-Malit ja MINUSMAt – olid eestlased samuti esimesena valmis minema kolmandale samas riigis toimuvale Prantsusmaa juhitud lahingmissioonile Barkhane. Ka tuleval aastal on need kolm Mali missiooni välisoperatsioonid, kuhu Eesti kaitseväel on plaanis saata suurim hulk osalejaid.

Meie eeskuju on hiljem järginud teised Põhjala ja Balti riigid, mis näitab, et Eestil õnnestus rahvusvahelise julgeoleku vallas teha esimesena õiged otsused. Nüüd saab ka rõõmustada selle üle, et praegune eesistuja Saksamaa on samuti võtnud Euroopa julgeolekupoliitika oma huviorbiiti ning aitab lihvida Prantsuse presidendi julge visiooni krobelisemaid nurki, näiteks muuta diplomaatilisemaks prantslaste lähenemist sellistele tähtsatele NATO liitlastele nagu Türgi ja USA.

Otsustuskindel pühendumine liitlaskohustuste täitmisele on Eesti julgeoleku garantii. Tänu sellele, et meie sõdurid on Malis, on Prantsuse ja Briti sõdurid praegu Tapal. Euroopa tähtsaimal liitlasel USA-l tuleb olenemata presidendivalimiste tulemusest üha rohkem tähelepanu pöörata riigisisestele küsimustele ja Hiina tugevnemisele. Seetõttu saab Eesti oma eeskujuga näidata sõpradele Euroopas, et üheskoos tuleb veel rohkem olla valmis suurendama vastutust iseenda julgeoleku eest.

Seotud lood
29.08.2020 01.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto