P, 26.06.2022

Garri Raagmaa: koroonakriisi mõju ruumikasutusele ja asustusele

Garri Raagmaa
, Fookuse Regionaalarengu toimetaja
Garri Raagmaa: koroonakriisi mõju ruumikasutusele ja asustusele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Fookuse Regionaalarengu toimetaja, Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise kaasprofessor ja Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa.
Fookuse Regionaalarengu toimetaja, Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise kaasprofessor ja Pärnu kolledži direktor Garri Raagmaa. Foto: Sander Ilvest

Kas maailm on pärast COVID-19 pandeemiat endine? Ühed eksperdid usuvad suurlinnastumise jätkumist ja teised aga peamiselt kliimamuutusest ajendatud uusi arenguid. Suurt muutust ennustavad aga veel mitmed alusteooriad, millest üht – Kondratjevi tehnoloogiatsükleid – tutvustab Tartu Ülikooli kaasprofessor, majandusgeograaf Garri Raagmaa.

Kui muutub ühiskond tervikuna, siis saab mõjutatud ka ruumikasutus ja asustuse muster. Igasugune kriis rebib ühiskonna mugavustsoonist välja ja sunnib elule teistmoodi vaatama.

Üks koroonakriisi kohene mõju Põhjamaades ja Eestis oli elanike hajutumine. Inimesed põgenesid oma maakoju. Kaugtöö ja distantsõppe tulemusel kasvas mobiilse interneti kasutamine kohe 30 protsenti ning energiatarbimine siirdus linnasüdametest ääremaale.

Üllatavalt kiiresti reageeris koroonale kinnisvaraturg. Mõne kuuga kasvas seni madalaimate hindadega maakondade talumajade ja suvilate hind üle 50 protsendi. Selle kevade hitiks sai Eestis kanapidamine. Võib siiski arvata, et pigem oli inimestel maakoha soetamise plaan ja raha juba olemas, kuid koroonakriis andis sellele omakorda kiirenduse.

Märksõnad
Tagasi üles