R, 9.12.2022

EKREst välja heidetud linnavolinik: Mart Helme vihkab Tartut

Jüri Saar
, arvamustoimetaja
EKREst välja heidetud linnavolinik: Mart Helme vihkab Tartut
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 41
Indrek Särg
 
Indrek Särg  Foto: Kristjan Teedema

Linnavolinik Indrek Särg on juba üle aasta juhtinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) fraktsiooni Tartu linnavolikogus, olles ise sellest parteist välja heidetud, aga väljaheitmise kohtus vaidlustanud kui ebademokraatliku ja ebaseadusliku.

Mart Helme vihkab Tartut.
Mart Helme vihkab Tartut. Foto: Artur Kuus

Nüüd on volinik Indrek Hirv fraktsioonist välja astunud, et taktikalise nõksuga Särg kohalt kangutada – fraktsioonil on nüüd neli liiget, üks vähem kui minimaalselt nõutud viis. Toimetuse palvele toimuvat oma vaatenurgast selgitada vastas Särg, et see on pikem jutt.

Indrek Särg, keda te praegu Tartu volikogus esindate?

Mina oma arust olen kogu aeg tegutsenud nendes raamides, mis mulle on valimistel antud. Suvel olid EKRE Tartu ringkonna juhatuse valimised, väga huvitavad selles mõttes, et minuaegsest juhatusest ei valitud sinna isegi mitte endist aseesimeest Merike Lumi. Isegi tema ei saanud esindada tartlasi erakonna kongressil. Kõik need inimesed puhastati välja nii, et Tartumaa ringkonnast kanti suur hulk rahvast Tartu linna, kus enne oli umbes 360 EKRE liiget, aktiivseid sadakond.

Ainsana minuaegsest juhatusest jäi pidama Indrek Hirv. Arutasime, mis ta tegi, tegema pidi või tegema peab selleks, et positsioon säilitada. Nüüd me nägime, mida ta tegema pidi, et usaldust õigustada.

Fraktsioon saanuks oma liikmete hulgast ka uue esimehe valida.

Kordagi ei kerkinud varem esile küsimust, et Indrek Särg ei ole fraktsiooni esimehena omal kohal. Fraktsioonis sellist küsimust ei olnud. Uus valitud juhatus saatis augustis ka mingisuguse kirja, et nende arvates EKREsse mitte kuuluv fraktsiooniesimees ei ole omal kohal. Tuleks ümber valida. Seepeale fraktsiooni inimesed saatsid kirja vastu, et kus on kirjas, et ta ei tohi olla esimees. Sellist seadust ei tea.

Fraktsiooni kuulumiseks ei pea olema erakonnas ja esimehe valib fraktsioon omakeskis?

Just nimelt. Minule andis sellisest kirjavahetusest teada Indrek Kalda, tema poole pöörduti, et kas tema võtaks selle koha üle. Tema vastas, et selleks ei ole põhjust: pole ühtki põhjust, miks Indrek Särg ei sobi, ka erakonnast välja arvamiseks pole põhjusi.

Kas teil endal ei tekkinud pärast EKREst väljaheitmist küsimust, et ei ole mõtet jätkata volikogus erakonna fraktsiooni juhina, kui ise ei ole erakonnas?

Asi on selles, et selliste nähtuste puhul mõistlikkuse argument on üldse väga kaugele ära aetud. Mõistlikke valikuid ei ole, kui ärkad ühel päeval ja sind on tagaselja otseste etteheideteta erakonnast välja arvatud. Fraktsiooni esimeheks olemise mõistlikkuse üle sa selles olukorras arutlema ei hakka. See ei puutu üldse asjasse.

Tartu volikogusse on mind valinud ju Tartu valijad, nendel ei ole erakonna juhatusega mingit pistmist. Kui Tartu valijad on mind usaldanud volikogus olema, siis see, kuidas käitub erakonna juhatus või kaks või kolm Helmet... noh, nad ei ole Tartu valijad.

Et need teie 1604 valijat kohalikel valimistel ja fraktsiooni liikmete toetus on küllaldane põhjus jätkata. Kuid alati võib küsida, kas need valijad valisid Indrek Särge või erakonna nimekirja esimest kandidaati.

Eelmise aasta kevadel riigikogu valimistel ma ei olnud erakonna esimene nimi ja seal ei jäänud mu häältesaak esikohal olnud kandidaadi omast väiksemaks. See on ka märk.

Kui olete erakonnast välja heitmise kohtus vaidlustanud, siis samasse erakonda, mida juhivad samad inimesed, te…

...tagasi ei lähe.

Aga milleks vaielda?

Et tõestada ära tegevuse õiguspärasus. Erakond on mittetulundusühing, mis allub mittetulundusühingute seadusele. Seal on seaduslikud raamid. Ei saa nii asju ajada, et paar erakonna inimest ärkab hommikul üles ja otsustab, et nii, selle tüübi viskame välja! See ei käi seadustega kokku. Erakonna liikme õigused on samuti olemas. Ei ole ainult kohustused.

EKRE on teinud oma põhikirja üsna udusel moel, on palju tõlgendamisruumi, on asju, mida saab vaadata lõdvalt. Aga no vabandust, mittetulundusühingute seadus on olemas.

Oli kunagi kooperatiivide aeg ja toimus ülevõtmisi olukorras, kus kolm inimest tegid kooperatiivi, üks neist oli esimees ja tema pani põhivaraks oma maja või auto, kaks ülejäänut said tulla kokku ja hääletada selle inimese kooperatiivist välja. Siin on midagi analoogilist. Tulevad kokku inimesed, kes ei ole seda erakondlikku väärtust siin loonud, otsustavad, et viskame su välja, aga sinu saadud hääli kasutame rõõmsalt edasi.

Mis on teie kohtukaebuse taotlus?

Rikutud on mitmes punktis erakonna põhikirja. Kui erakonna juhatus ei täida põhikirja, siis sellest ma saan aru, et teatavad inimesed võtavad nii, et meie võime teha, mida tahame. Et valimistel saadud mandaat annab selle võimaluse. Et nemad võivad rääkida suvaliselt, mida tahavad, seaduslik raam neile justkui ei laiene, kui nad just kedagi ära ei tapa.

Valgevenes käib kõva trall. Inimesed tõmmatakse kusagil autosse ja pekstakse võimude heakskiidul läbi. Siin toimub mingi samasugune õiguspäratu arvete õiendamine.

Üks punkt, mida kindlasti rikuti, on see, et kui ringkonna üldkoosoleku protokoll on jõudnud juhatuse kätte, siis on see täitmiseks. Saatsin selle juhatusse ja selle peale nemad tühistasid üldkoosoleku üldse ära.

Nendel lehelugejatel, kes elasid eelmise aasta lõpus ja käesoleva aasta alguses kaasa niinimetatud Moxitile, on siin analoogia otsimise võimalus. Monica Rand oli Keskerakonna liige ja abilinnapea, aga partei kohalik juhatus ei soovinud teda enam selles ametis ega erakonna liikmete nimekirjas näha. Nende keskjuhatus leidiski lõpuks, et piirkonna tahe on seadus.

Nii ongi igal pool mujal. Kui üldkoosolek valis mind esimeheks 59 häälega, 15 oli vastu, siis ei oleks pidanud keskjuhatusel olemagi midagi selle kohta öelda, sest see on kohaliku üldkoosoleku tahe. Kõik.

Demokraatliku kogu tahe.

Täpselt. Aga siin on selgelt näha, et demokraatia ei ole EKRE juhatusele üldse oluline. Demokraatia, see on kõrvaline nähtus, see peab aitama võimule saada. Neile on oluline see, kuidas nemad saavad oma poliitilist tahet läbi, peale või külge suruda.

See on üks väga halb asi, kui oled nõus millegagi, millega EKRE keskjuhatuses mõned inimesed ei ole arvestanud.

Kas seda vangerdust oli vaja erakonna programmiliste eesmärkide saavutamiseks, kas olete toiminud erakonna väärtuste vastu?

Ei.

Aga mis siis tegelikult juhtus? Teil oli ambitsioon saada riigikokku, sai hoopis Ruuben Kaalep. Tema sai valimistel 566 häält, teie 2223, see on teada, aga järelm on seaduslik.

Mina ei usu, et Ruuben Kaalep saaks teha midagi, millel ei ole kolme Helme (Mart Helme, Martin Helme ja Helle-Moonika Helme – toim) heakskiitu.

Esimene asi – kui lähenema hakkas erakonna kongress ja mind valiti Tartus ringkonna esimeheks, hakkasid mulle helistama teiste ringkondade inimesed ja õnnitlema, et kuule, me esitame su erakonna suurde juhatusse. Helistati mitmest-mitmest maakonnast.Ma ütlesin, et väga kena, ma ei ole seni hoolinud suures juhatuses olemisest, aga näen, et asjad vajaksid sekkumist ning parandamist, olen nõus.

See on üks väga halb asi, kui oled nõus millegi sellisega, millega EKRE keskjuhatuses mõned inimesed ei ole arvestanud.

Maria Kaljuste puhul oli see lugu, et mitmed inimesed esitasid teda erakonna aseesimeheks ja ta visati kiiruga enne kongressi erakonnast välja. Minuga juhtus sama. Tõenäoliselt oleks minu kandidatuur ka läbi läinud. Erakonna juhatusse Helmed miskipärast mind valida lasta ei tahtnud.

Küsimus on siin selles, kelle käes on nii-öelda aktsiapakk. Varasemal ajal on Martin Helme käinud ja nööpi keeranud, nagu tema seda armastab öelda, on kõikide inimeste puhul teinud eeltöö, et juhatusse saaksid need, kes ei ole vastu Helmete plaanidele, kellel puudub oma seisukoht, kes kuulavad ära, noogutavad, täiendavad.

Kuni 2017. aasta kohalike valimisteni võis tõesti eeldada, et erakond on alt üles korralduv üksus. Näiteks kui taheti Kristiina Ojulandi tuua mingisse ringkonda, siis inimesed julgesid öelda, mida nad arvavad. Helmed jäid plaaniga vähemusse.

Pärast valimisi asjaajamise viis muutus. Omavalitsuste valimised läksid üsna nurja, sellest nad väga rääkida ei taha, nad võtsid hoopis uue suuna, tuli tuntavalt ülalt alla juhtimine. Riigikogu valimistel oli juba selgelt hoiak, et meie siin.

Kui ma ütlesin, et siiski alt üles valimine peaks olema, siis Martin ütles, et misasja – vastutustundetus! Peame olema kindlad nende inimeste peale, kes tulevad riigikogu fraktsiooni! Ei saa juhuslikkusele järele anda!

Mina vastasin, et kulla mees, see ei ole demokraatlik. Aga järelikult ei olda oma erakonna liikmetes kindel. Selline suund võeti ja ma ei saanud sellele vastu. Kuidas sa saad, kui juhatus nii arvab?

Mõnevõrra õudne.

Õudne jah. Enne seda oli veel üks vahejuhtum. Moonika Helme aeg-ajalt vaidleb sotsiaalmeedias ägedalt. Ühes kohas hakkas ta Varro Vooglaiuga panema verbaalset sõda. Mina vaatasin, et issand jumal... Kirjutasin ainult ühe sõna: «Masendav.» Ja kongressil korraga proua tuleb minu juurde ja kukub uhtma, mis, sina julged kirjutada minu kohta masendav. See oli raevukas, ilma igasuguse huumorita.

Pärast sain teada sedagi, et Kert Kingo oli minu vastu kandideerida püüdnud ja mind laimanud. Nad on sõbrannad, sealt sain ka aimu, miks tuli algatus mind välja vahetada.

Tartus ongi nüüd juhatusse pandud Kert Kingo vend Sven Ilves, kes linnavalitsusest saadeti ära korruptsioonsüüdistusega. Juhatuses on veel Silver Kuusik, Kingo kampaania tegija, kes on olnud Keskerakonnas, Vabaerakonnas, Rahvusliku Ühtsuse Erakonnas ja nüüd on EKREsse jõudnud. Inimene, kes tekitab poliitikas põhimõttelagedat müra.

Ma ei näe, et see oleks mõistlik areng.

Kui Tartu valijad on mind usaldanud volikogus olema, siis see, kuidas käitub erakonna juhatus või kaks või kolm Helmet … noh, nad ei ole Tartu valijad.

Huvitav küsimus on, kas uuest juhatusest on Tartus EKRE pildil hoidmiseks abi.

Mina sellist juhatust poleks moodustanud.

Keskjuhatus on sõitnud Tartu valijate tahtest teist korda üle. Mart Helme vihkab Tartut ja tartlasi. Kogu aeg, kui ta siia sai, rääkis, et Pärnu on ikka palju ilusam linn. Lähed talle Tartus vastu ja esimesed sõnad on, et Pärnu on ikka palju ilusam linn. Noh jah, Pärnus on tal toetus ka suurem. Tema tunneb ennast Tartus ebakindlalt, tal oli hea minu peale toetuda, kes ma tunnen end siin nagu kala vees, on toetavad sõbrad ja head inimesed ümber.

Üks moment oli veel. Praegused toredad koalitsioonipartnerid Keskerakond ja EKRE kaklesid kohalike valimiste järel Tallinnas. EKRE soovis Keskerakonda Tallinnas võimult kukutada, ja siis tormas minu juurde Martin Helme, et kas sa tuled meile Tallinna abilinnapeaks. Mina vastu, et oota, kuidas te selle linnavalitsuse nüüd teete. Et meie ja sotsid ja Isamaa ja Reform?

Mulle hakkas tunduma see nipina, et mind Tartust ära Tallinna saada võõrasse vette ujuma, kus mul toetust ei ole.

Ja ega nelja osalisega linnavalitsusel ühe erakonna vastu Eesti oludes pikka iga ole, kui see üldse töötab. Selline hullumeelne plaan oli. Ei saa linna valitseda, kui suunad on nii erinevad. Saad keskpunktis olla, aga teha ei saa midagi.

Toompeal on sarnane olukord.

Aga seal on kolm osalist, sisuliselt kaks. Ega nad ei valitse ka. Nad on oma kohal. Paar meest saavad lõuata, paar inimest saavad hädaldada. Ajakirjanik Aivar Pau kirjutas just kolumni sellest, millal Eesti riik kaotas pea. Ega selle suvega olegi tehtud mingit põhjapanevat kava erinevateks olukordadeks, kui peaks tulema koroonaviiruse teine laine.

Kui Helmeid tänaval kohtate, kas tere ütlete?

Ei ütle. Selline hetk on olnud.

Millal on kohtust otsust loota?

Lootsin, et see tuleb juba eelmisel talvel arutusele, aga siis tuli koroona peale. Nüüd on mingeid aktiivsuse märke olnud, kirju on vahetatud, istungi kuupäeva ei ole teatatud.

Kuidas kavatsete oma poliitilist kapitali rakendada järgmistel valimistel?

Kahtlemata liitun mõne valimisliidu või erakonnaga. Mulle meeldib näiteks Isamaa intelligentsem ja rahulikum asjaajamise stiil, aga ma ei näe praegu seda asja, mida nad ajavad. Pensionide mõte – seda kohalikel valimistel noortele Tartu valijatele rääkida pole mõtet. See pole ka kohaliku elu küsimus.

Veel on vara öelda, kellega lähen.

Kindlasti olen praegu Tartu volikogus edasi. Kui ma ka ei esinda EKRE fraktsiooni, võin esindada neid inimeste rühmi, kelle väärtusi ma arvan jagavat ja kelle häältega selle mandaadi olen saanud.

Midagi tuleb aga ette võtta selle Helmete kujundatud olukorraga, mis ei ole demokraatlik. See, kuidas nemad toimetavad, ei ole demokraatlik asjaajamine ja inimesteni on võrdlemisi keeruline viia mõistmist, et sellised lihtsad lööklaused võivad hästi peale minna, aga kui neid ei rakendata demokraatlikult, vaid see on puhas autoritarism, viib see sinna, kus praegu on Valgevene. Me tasapisi hakkame sinna poole libisema.

Kui seda inimesele selgitada püüad, et seda ta ju ei taha, siis ta saab aru, et ega taha jah. Aga see, millega seal erakonnas tegeldakse, on üsna ohtlik.

Praegu näib, et sellele saunale panite küll neljast nurgast tule otsa.

Noh, kui saun söödikuid täis, siis mõnikord ei jäägi midagi muud üle.

Märksõnad
Tagasi üles