R, 9.12.2022

Konkurentsiameti kuum kartul

Marica Lillemets
, vanemtoimetaja
Konkurentsiameti kuum kartul
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots.
Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots. Foto: Madis Veltman

Apollo kinoketi soov osta ära Forumi kino­võrk vajab põhjalikku analüüsi, kas seda lubada või mitte, ütles konkurentsiameti peadirektor Märt Ots Postimehe otsesaates.

Konkurentsiametist on harva kuulda. Kas see tähendab, et Eestis pole konkurentsiga probleemi või vastupidi, tööd on liiga palju?

Konkurents pole kuhugi kadunud, isegi pandeemia ei tapa meie majanduse põhialuseid. Konkurentsiameti ülesanne on töötada tarbija kasuks ja teha hindade riiklikku järelevalvet.

Mis on praegu kuumad teemad?

Kuumadest teemadest esimene on eelseisev võimalik kinode koondumine (Apollo Group soovib liita endaga Forum Cinemase kinovõrgu – toim). Ühinemistaotlust pole meile veel esitatud, aga kindlasti saab see olema keeruline koondumine. Tuleb palju mõelda ja analüüsida, mis on tarbijale ning mis ettevõttele kasulik-kahjulik. Vastavalt sellele saame lubada või keelata.

Tähtis teema on endiselt ravimiturg: jälgime, kui ­hästi toimib hinna- ja majandus­regulatsioon selles sektoris. Konkurentsiamet leiab, et ­apteegireform oli ülereguleerimine. Ettevõtluse piiramine pole kokkuvõttes tarbijale ­kasulik. Tegelikud tulemused selguvad paari aasta ­statistikat analüüsides, praegu on järeldusi vara teha.

Lisaks on meie tavapärane töö ehk monopoolsete ettevõtete hinnakontroll. Neid ettevõtteid, kes tahavad kriisiolukorras hindu tõsta, on omajagu.

Mis kriteeriumite alusel te ühinemisi ja ülevõtmisi hindate?

Esimene kriteerium on see, et konkurentsi ei tohi kahjustada. Seaduses on kirjas, et kui koondumise järel suureneb ­ettevõtte turuosa 40 protsenti või üle selle, tuleb hakata kaaluma, kas tarbijale jääb veel piisavalt valikuid. Kui suure turuosalise kõrval on ka teisi konkurente, siis me ei pea ühinemist keelama, aga punane latern läheb põlema. Milline on meie otsus konkreetsel juhul, ei tea. Ootame avaldust ja teeme analüüsi.

Te olete rahvusvaheliselt seotud oma sõsarorganisatsioonidega. Kuidas tegelete hargmaiste firmadega?

Me teeme koostööd eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikidega, samuti Euroopa Liidu väliste konkurentsiametitega. Kuid iga riik analüüsib eelkõige seda, mis toimub konkreetselt tema territooriumil. Väga suurte rahvusvaheliste ettevõtetega tegeleb Euroopa Komisjon. Viimati oli tegu Luminor pangaga.

Milliseid tegevusalasid te täpsemalt reguleerite?

Tegeleme monopoolsete sektoritega, nagu elekter, gaas, vesi ja kaugküte. Lisaks vaatleme raudteed ja postisektorit. Teostame nende otsest hinnaregulatsiooni. Enne meie luba ei saa nad hinda tõsta.

Tallinna Veega vaidlesite aastaid, lausa arbitraaži välja. Kuidas tulemusega rahule jäite?

Jah, see oli pikk vaidlus, mis kestis kümme aastat. Ilmselt üks pikemaid ja raskemaid ­majandusvaidlusi, mis Eestis üldse on peetud. Loomulikult tuleb tulemusega rahul olla. Tallinna Vesi esitas Eesti riigi vastu 100 miljoni eurose hagi, mida ei rahuldatud. Tarbijale langes vee hind 20 protsenti ja on püsinud sama viimased kümme aastat.

Ühinemistaotlust pole meile veel esitatud, aga kindlasti saab see olema keeruline koondumine.

See on positiivne näide, aga kas mõni asi on ka untsu läinud?

No ikka läheb mõni asi ­untsu, sest elame demokraatlikus ühiskonnas. Kaotasime ­aasta tagasi kohtuvaidluse Lääne-Viru jäätmekäitlusettevõttega. See oli kohalike omavalitsuste omandis ja meie arvates võttis ta tarbijatelt liiga suurt hinda. Kohus leidis, et kui omavalitsus on kehtestanud hinna oma haldusaktiga, siis ei puutu see konkurentsiametisse. Nii ei saanud me piirata ka Tallinna jäätmekäitluse hindu. Riigikohtu lahendi alusel selgus, et tegemist ei ole ettevõtlusega.

Praegu on teil tähelepanu all Eesti Energia, elektri põhivõrgud ja Narva Elektrijaamad.

Põhivõrgud tahavad hinda tõsta, aga meie meelest peaks kriisi tingimustes hoopis üle vaatama ettevõtte majandusmudeli ja leidma kokkuhoiukohti ning hinnatõusu edasi lükkama. Samamoodi vaidleme Eesti Energiaga Narva Soojusvõrgu hinna üle. Ettevõte tahab soojuse hinda päris oluliselt tõsta, meie leiame, et tuleks peeglisse vaadata, kas on võimalik kulusid kokku hoida.

Olete mitu korda kasutanud sõnaühendit «monopoolne ettevõte», mina olen harjunud kasutama «turgu valdava ettevõtte» mõistet. Mis on monopoli definitsioon seaduse mõistes?

«Monopol» viitab keeleliselt sellele, et teda on üks. Sellel ettevõttel ei ole konkurente, ei ole täna ega tule ka tulevikus. Sellised on üldjuhul võrgu­ettevõtted, näiteks elektri põhivõrk, millele ei ehitata kunagi paralleelset võrku kõrvale. Samuti elektri jaotusvõrk, gaasivõrgud, kaugküttevõrgud, veevõrgud – need on monopolid.

Seetõttu ei saa rääkida kino­­monopolist, sest tegu on vabaturu ettevõttega, mille puhul kasutame «turgu valitseva ettevõtte» terminit.

Te töötlete väga suurt hulka infot, millest osa on ettevõtete ärisaladus. Kas on olnud olukordi, kus te ei pääse seetõttu infole ligi?

Konkurentsiamet saab ärisaladusele ligi, Eesti seadused on selle valdkonna hästi ära reguleerinud. Kindlasti tuleb juurde öelda, et selle info valdamisega kaasneb meil väga suur vastutus ja loomulikult ei tohi seda infot kellelegi edasi anda. Me peame ärisaladust hoidma, sealhulgas ka monopoolsete ettevõtete ärisaladust. Meil on korralik arvutite turvasüsteem, korralik infosüsteem, võite olla kindel, et konkurentsiametist ei leki midagi.

Eestis on suhteliselt nõrk tarbija­kaitse, sestap on teie roll tähtis. Mida teha, et Eesti tarbija oleks paremini kaitstud ja monopoolsete hindade suhtes valitseks õiglasem olukord?

Eestis on tõesti nõrk tarbijakaitse. Meil on küll ­olemas tarbijakaitse ja tehnilise järele­valve amet, kes täidab riigi funktsioone, aga sellest ei piisa. Meil võiksid olla tugevamad vabatahtlikud, ühiskondlikud tarbijakaitse organisatsioonid nagu teistes OECD ja Euroopa Liidu liikmesriikides. Sellised vabatahtlikud regulaatorid oleksid abiks ka konkurentsiametile.

Märksõnad
Tagasi üles