Sisukord
Arvamus
Tänane leht
02.09.2020
Eesti Kulka rahasüst võib jääda oodatust väiksemaks (7) Eesti lühiuudised Konkurentsiameti kuum kartul (2) Sauel marssis koolipere taas tammikust klassidesse «Rakett 69» võitja pälvis stipendiumi Majandus Estonian Airi varjud jõudsid Nordicani Majanduse lühiuudised Suure koroonavõitja aktsia tõusis börsil lendu YLE kärpimine lisaks lehetellijaid PRIA nõuab patustajatelt miljoneid (1) Välismaa NATO sõjaväelane vahistati luuramiskahtlustusega Pariisis saab teha tasuta koroonateste Hongkonglased ei usalda masstestimiskampaaniat Välismaa lühiuudised Intervjuu ⟩ Eesti saadik Ukrainas: sõjaliselt on meil neilt õppida (21) Arvamus Juhtkiri: uute suurehitiste trikoovoor Erik Aru: tuleviku ennustamine (3) Katrina Koppel: tudengielu polegi elu? Indrek Saar: Eesti pered vajavad hoolekandereformi, mitte libareferendumit (110) Peeter Võsu: Iisraeli-Eesti suhted taas fookuses (2) Tarmo Pikner: kas sulgeda koolid või sulgeda baarid? (6) Erkki Bahovski: naised revolutsioonis (3) Riigi uus praktika lõhub diabeedilapse turvavõrku Kadri Tammepuu: diabeediperede sõdalane asub omasid kaitsma (1) Kultuur Varsti ei peata Narvat enam mitte miski (2) Luksus ei ole standard Artikuleeritud loodus Sport Koroonaviiruse nakkuskolle Nõmme Kalju meeskonnas – õnnetu juhus või hooletus? Galerii ⟩ Elva gümnaasium muutis esimesena Eestis sporditunnid koolis kohustuslikuks (5) Spordi lühiuudised Kontaveit alustas rabedalt, kuid võitis Nõmme Kalju president: me pole karantiinireegleid rikkunud, veel eile saime jalgpalliliidult kiita Tartu Juhan Telgmaa: kust algab teater? Parkimisest! (2) Aksel Part: süüdi pole ratturid, vaid olud (2) Uued laenurattad ja dokid saabuvad kõige varem oktoobris (1) Kas selle kooliaasta esimestel päevadel politsei ikka turvab laste kooliteed, nagu varasematel kordadel? Tartu lühiuudised Jõgeva vald koondab töötajaid ja palkab nõunikud Ülikoolis algas õppeaasta nii maskiga kui maskita EKREst välja heidetud linnavolinik: Mart Helme vihkab Tartut (41) Välistudengid jäävad korterist sageli ilma (3) Kammermuusika festival algab kergemas laadis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: uute suurehitiste trikoovoor

2 min lugemist
  • Esitati ettepanekud kultuuriehitiste rajamiseks
  • Vahed ehitiste maksumuse osas on väga suured
  • Ehitiste valiku osas tuleb avalikku arutelu pidada
Pärnu kunstihoone kavand FOTO: Salto arhitektuuribüroo

Küllap paljudel on veel meeles omaaegsed vaidlused Kumu või ERMi rajamise üle, mis kestsid aastaid. Tänaseks on need hooned saanud lahutamatuks ja sümboolseks osaks eesti kultuuriruumist. Aeg on selgeks vaielda, mis võiks olla järgmised kultuurivaldkonna suurehitised.

Tänases Postimehes on ülevaade 32 ettepanekust, mis esitati riigikogule riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamiseks või renoveerimiseks. Rahastamine saab alata alles 2024. aastal, sest seni makstakse veel ERMi kulusid. Seega on piisavalt aega valikut teha.

Kultuurkapitali seaduse järgi võib korraga rahastada kaht objekti. Niisiis tuleks 32 ettepaneku hulgast valida kaks või siis muuta seadust. Põhimõtteliselt on riigikogul vabadus ka seda teha, kui otsustatakse tähtsate kultuuriobjektide rajamise kontseptsiooni muuta.

Senise lähenemise järgi rajatakse selle meetme kaudu tõeliselt suuri ehitisi, mis on eesti kultuuri arengule märgilise tähtsusega. Viimasel ajal on kostnud ka hääli, et võibolla peaks põhimõtet muutma ja paari suurejoonelise sümbolhoone asemel rajama ridamisi väikseid.

Ja kui vaadata taotlusi, siis on vahed rahastuse mahus tõesti suured. Kui Tallinna Kaarli kiriku kõrvale ERSO koduks planeeritava Helioru kontserdimaja eeldatav maksumus on 90 miljonit eurot, siis Narva Kreenholmi kultuurikvartali rekonstrueerimine maksaks 15 miljonit ja Paide muusika- ja teatrimaja rajamine vaid 3,5 miljonit. Seega saaks ühe pealinna rajatava suurejoonelise kontserdimaja asemel ehitada või renoveerida näiteks kuus olulist hoonet teistes linnades.

Riigikogu ees ongi ülesanne otsustada, kas eesti kultuurile on olulisem paar suurt projekti, olgu siis uus ooperiteater, ERSO kontserdimaja või linnahalli renoveerimine, või hulk väiksemaid, mis aitaks rikastada kultuurielu ka väljaspool Tallinna.

Arvestades eesti muusika ülemaailmset tuntust ja Tallinna kui rahvusvahelise kultuuriturismi sihtkohta, aitaks kontserdimaja või ooperiteatri rajamine kindlasti tõsta eesti kultuuri rahvusvahelist kaalu ja Eesti mainet. Alternatiiv võimaldaks tasakaalustada Eesti regionaalarengut ja rikastaks kultuurielu väljaspool Tallinna.

JUHTMÕTE

Tuleb kaaluda, kas eesti kultuurile on olulisem paar suurt projekti Tallinnas või hulk väiksemaid, mis rikastaks kultuurielu ka väljaspool pealinna.

Kumb variant on tervikuna eesti kultuuri arengule kasulikum, ei ole üheselt ennustatav. Pigem on tegu kultuuripoliitilise otsusega. Oleks äärmiselt kurb, kui otsus tehakse poliitilises tagatoas ja vormistatakse millalgi mingi valitsuskoalitsiooni häälteenamusega, eriti kui otsust jäävad saatma opositsiooni vihased süüdistused. Et seda ei juhtuks, võiks valiku tegemisel olla sõnaõigus ka kultuurirahval ja laiemal avalikkusel.

Et käimasolev rahastamisperiood lõpeb alles kolme aasta pärast, on aega ka avalikuks arutamiseks, seda enam, et taotluste põhjendused on sisukad ja mahukad ning vääriks juba iseenesest laiemat tutvustamist. Isegi kui lõpuks otsustatakse paari suure rajatise kasuks, võimaldaks avalik arutelu tõmmata tähelepanu ka väiksematele, kuid eesti kultuuri arenguks samuti vajalikele hoonetele.

Ei ole ju kultuurkapitali riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise meede ainuke võimalus, seda enam, kui kohalikud omavalitsused on valmis ka ise õla alla panema.

Seotud lood
01.09.2020 03.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto