Juhtkiri: uute suurehitiste trikoovoor

  • Esitati ettepanekud kultuuriehitiste rajamiseks
  • Vahed ehitiste maksumuse osas on väga suured
  • Ehitiste valiku osas tuleb avalikku arutelu pidada
Pärnu kunstihoone kavand FOTO: Salto arhitektuuribüroo

Küllap paljudel on veel meeles omaaegsed vaidlused Kumu või ERMi rajamise üle, mis kestsid aastaid. Tänaseks on need hooned saanud lahutamatuks ja sümboolseks osaks eesti kultuuriruumist. Aeg on selgeks vaielda, mis võiks olla järgmised kultuurivaldkonna suurehitised.

Tänases Postimehes on ülevaade 32 ettepanekust, mis esitati riigikogule riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamiseks või renoveerimiseks. Rahastamine saab alata alles 2024. aastal, sest seni makstakse veel ERMi kulusid. Seega on piisavalt aega valikut teha.

Kultuurkapitali seaduse järgi võib korraga rahastada kaht objekti. Niisiis tuleks 32 ettepaneku hulgast valida kaks või siis muuta seadust. Põhimõtteliselt on riigikogul vabadus ka seda teha, kui otsustatakse tähtsate kultuuriobjektide rajamise kontseptsiooni muuta.

Senise lähenemise järgi rajatakse selle meetme kaudu tõeliselt suuri ehitisi, mis on eesti kultuuri arengule märgilise tähtsusega. Viimasel ajal on kostnud ka hääli, et võibolla peaks põhimõtet muutma ja paari suurejoonelise sümbolhoone asemel rajama ridamisi väikseid.

Ja kui vaadata taotlusi, siis on vahed rahastuse mahus tõesti suured. Kui Tallinna Kaarli kiriku kõrvale ERSO koduks planeeritava Helioru kontserdimaja eeldatav maksumus on 90 miljonit eurot, siis Narva Kreenholmi kultuurikvartali rekonstrueerimine maksaks 15 miljonit ja Paide muusika- ja teatrimaja rajamine vaid 3,5 miljonit. Seega saaks ühe pealinna rajatava suurejoonelise kontserdimaja asemel ehitada või renoveerida näiteks kuus olulist hoonet teistes linnades.

Riigikogu ees ongi ülesanne otsustada, kas eesti kultuurile on olulisem paar suurt projekti, olgu siis uus ooperiteater, ERSO kontserdimaja või linnahalli renoveerimine, või hulk väiksemaid, mis aitaks rikastada kultuurielu ka väljaspool Tallinna.

Arvestades eesti muusika ülemaailmset tuntust ja Tallinna kui rahvusvahelise kultuuriturismi sihtkohta, aitaks kontserdimaja või ooperiteatri rajamine kindlasti tõsta eesti kultuuri rahvusvahelist kaalu ja Eesti mainet. Alternatiiv võimaldaks tasakaalustada Eesti regionaalarengut ja rikastaks kultuurielu väljaspool Tallinna.

JUHTMÕTE

Tuleb kaaluda, kas eesti kultuurile on olulisem paar suurt projekti Tallinnas või hulk väiksemaid, mis rikastaks kultuurielu ka väljaspool pealinna.

Kumb variant on tervikuna eesti kultuuri arengule kasulikum, ei ole üheselt ennustatav. Pigem on tegu kultuuripoliitilise otsusega. Oleks äärmiselt kurb, kui otsus tehakse poliitilises tagatoas ja vormistatakse millalgi mingi valitsuskoalitsiooni häälteenamusega, eriti kui otsust jäävad saatma opositsiooni vihased süüdistused. Et seda ei juhtuks, võiks valiku tegemisel olla sõnaõigus ka kultuurirahval ja laiemal avalikkusel.

Et käimasolev rahastamisperiood lõpeb alles kolme aasta pärast, on aega ka avalikuks arutamiseks, seda enam, et taotluste põhjendused on sisukad ja mahukad ning vääriks juba iseenesest laiemat tutvustamist. Isegi kui lõpuks otsustatakse paari suure rajatise kasuks, võimaldaks avalik arutelu tõmmata tähelepanu ka väiksematele, kuid eesti kultuuri arenguks samuti vajalikele hoonetele.

Ei ole ju kultuurkapitali riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise meede ainuke võimalus, seda enam, kui kohalikud omavalitsused on valmis ka ise õla alla panema.

01.09.2020 03.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto