Sisukord
Arvamus
Tänane leht
03.09.2020
Eesti Läti piir võib eestlastele koroonaviiruse leviku tõttu sulguda (8) Tallinnast on saamas uus murelaps (9) Algab ministrite vägikaikavedu (15) Eesti lühiuudised Kinoäri hiigeltehing sündis vaid paari nädalaga (5) Madise: alkoholimüügi piirangud polnud õiguspärased (11) Majandus Tallinki kärped võivad lüüa iga kolmandat (1) Majanduse lühiuudised Välismaa Ligi pooli pagulaslapsi ohustab harimatus Välismaa lühiuudised Arktika jääkilp sulab iga nurga alt rekordilise kiirusega (10) Arvamus Juhtkiri: koroonaajastu eelarve Mihkel Kunnus: silmakirjalik hukkamõist (35) Ingmar Roos: rutakalt liikvele lükatud rong – reisisiht teadmata (9) Tõnis Palts: Isamaa olgu isamaaline (36) Tiit Tammaru: otsekoheselt distantsõppest (4) Erkki Koort: «Mordori silm» Valgevene kohal (3) Erkki Koort: Valgevene on Munamäele lähemal kui Tallinn (3) Erkki Koort: mis saab siis, kui Trump kaotab? (26) Kultuur Sellel vaikimisel on mitu korrust Kirjandus tulvab Tallinnas laupäeval tänavale Sport Eestlased aitavad Neuville’i kodurallit korraldada Kas Kalev/Cramo pääseb Krasnodari? Kolmandasse ringi jõudnud Kontaveit: tunnen end väljakul väga hästi! Maa Elu Üleskutse: näidake oma saaki! Päev põllumehega: vilja kuivatamine, emiste seemendamine ja deltaplaanid August üllatas mesinikke ootamatu saagilisaga Mulk kuivatas pudru taskupäraseks näksiks Parima mahetoote hindamisel loeb maitse, pakend ja turundus Arvamusplats: kas veganlus säästab keskkonda? Mis siis ikkagi on vananaistesuvi? Pikaninapuu mahl äratab erksaks Aedkoriandrit võib külvata sügiselgi Aeg tegutseda kevadise lilleilu nimel Ürgse järve põhi kosutab köögivilju Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ingmar Roos: rutakalt liikvele lükatud rong – reisisiht teadmata

5 min lugemist
  • Riigil on plaan elektrifitseerida Tallinna-Tartu vaheline raudteelõik.
  • Puuduvad tasuvust tõendavad kalkulatsioonid.
  • Sama raha investeerimine laiemasse mobiilsusesse Eestis annaks tohutu mõju.
Ingmar Roos. FOTO: Erakogu

Riik soovib ligi poole miljardi euro eest vedada elektriliine olemasoleva raudtee kohale ja sellega lahendada probleemi, mida ei oska otsustajatest keegi selge sõnaga välja öelda, kirjutab Mootor Grupi tehnoloogiajuht Ingmar Roos.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kulunud ütlus nendib, et head kriisi ei tohi raisku lasta. Alates märtsist on just kriisist sündinud uus reaalsus, mis sunnib liikuvusteenuse pakkujaid oma äri teise pilguga vaatama. Lennu-, laeva- ja bussiettevõtted on küsimuse ees, kas juba tehtud ja lähiajaks kavandatud investeeringute tasuvuseks on järgmise kümne aasta jooksul reisijaid.

Avaliku raha kasutamise juures ei ole kriisil kahjuks tervistavat mõju. Kurblooline näide peitub plaanitavas ca 425 miljoni euro suuruses investeeringus, et elektrifitseerida Tallinna-Tartu raudteelõik. Olen püüdnud raudtee elektrifitseerimise tasuvust tõendavaid kalkulatsioone leida nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) avalikest dokumentidest kui ka ametnikelt otse küsides, kuid pole saanud vastust isegi sellele, kas kavandatava projekti kohta on tasuvusanalüüs üldse tehtud või mitte. Jääb arusaamatuks, mille põhjal on langetatud otsus, et ligi poole miljardi euro sel moel kulutamine on õigustatud. Mis on oodatav ja mõõdetav kasu, mida hiigelinvesteeringu ning sellele lisanduva raudtee ülalpidamise kulu eest saame?

Kõige tähtsam küsimus kerkib aga enne arve: mis probleemi elektrifitseerimisega ikkagi lahendatakse? Selle mõistmiseks tuleks korraks astuda samm tagasi. Liikuvus ühiskonnas on tunduvalt laiem kui buss või rong. See hõlmab nii kergliiklusteid kui ka elektriautode laadimispunkte ehk kõike, mis aitab inimestel ringi liikuda. Sellest tulenevalt on peaaegu absurdne valada pea pool miljardit projekti, mis liikuvuse mõttes ei anna ühiskonnale mitte midagi juurde. Sellelsamal trassil sõidavad juba väga edukalt rongid ja elektrifitseerimine suurendab võimalusi Eestis ringi liikuda 0 protsenti. Projekti tulemus ei anna isegi linnadevahelises ühenduskiiruses olulist võitu. Avalikkust on eksitatud infoga, et paraneb rongide tehniline suutlikkus, mille juures reklaamitakse sõidukiirust kuni 160 km/t. Vastab tõele, et see kiirus on põhimõtteliselt võimalik, aga selle saavutamine eeldaks olemasoleval raudteel kurvide õgvendamist, kõigi ülesõidukohtade eritasandiliseks ehitamist ja teisi infrastruktuuri investeeringuid, mis kavandatud elektrifitseerimise projekti ei mahu.

02.09.2020 04.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto