Mihkel Kunnus: silmakirjalik hukkamõist

  • Kultuurisemiootika võib mõjuda masendavalt
  • Inimestele lähevad tihti märgid korda rohkem kui reaalsus
  • Kärdla rebaseküti jahtimine on olnud barbaarne
Linnarebane. FOTO: Raido Nagel FOTO: Raido Nagel

Rebane linnas on ohtlik. See ei ole nunnu loomake, vaid oma loomuliku elukeskkonna kaotanud eksikülaline, kes paremal juhul annab mõnele koerale kärntõve, halvemal juhul koeraomanikule ehhinokokk-paelussi ja viimane on väga ohtlik parasiit. Võib- olla pistab nahka ka mõne vabalt uitava kassi, aga see on isegi tore, sest need on väga tõhusad linnutapjad.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Leian, et Kärdla vallaametnik käitus õigesti. Ei olnud vaja bürokraatlikku aruandlust, fossiilkütuste energial kohale kappavaid ekipaaže ega muud. Ta käitus ökoloogiliselt korrektselt. Avalikkuse raevukat reaktsiooni aitab aga selgitada kultuurisemiootika.

Kujutleme metslast, kes tahab miskipärast oma naabrile halba. ­Näiteks, et too murraks jalaluu. Naaber on ohtlik ja hakkaks vastu, pealegi on tal ­pidevalt hõimlased läheduses. Nii teeb metslane naabrit sümboliseeriva ­nuku ja murrab sellel jala. See on n-ö voodoo-nukk, eks. Kultuurisemiootika – veel üks sünge teadus – ütleb, et ka «tsiviliseeritud rahvad» käituvad suuresti nõnda.

02.09.2020 04.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto