Sisukord
Eesti
Tänane leht
04.09.2020
Eesti Yana Toom: inimesed ootavad Narvas võimuvahetust (7) Eesti lühiuudised Ivo Juurvee: Novitšokiga mürgitamine on päris keerukas Valitsus hakkab läbi vaidlema haigushüvitise maksmise skeemi Muusikaelu­ tulevik paistab tulutu ja ebamäärane HOIA on jõudnud 80 000 inimese telefoni Martin Hallik mõisteti kuriteosüüdistuses õigeks (1) TÜ kliinikumi juhiks saab Priit Perens Majandus Endover: tuhandeeurose palgaga saab endale uusarendust lubada küll (17) Majanduse lühiuudised Jaapani investorid on mures – mis saab abenoomikast? Välismaa Novitšok survestab Euroopat (3) Välismaa lühiuudised Slovaki ajakirjaniku mõrvas süüdistatu mõisteti õigeks Arvamus Juhtkiri: Novitšok ootab vastust (10) Henry Lääne: ralli - ootamatu, aga mitte ime Kristjan Pulk, Maaja Vadi: kiired otsused ning tasapisi taipamine (1) Maarja Tinn: eestlaste ühisosa otsides (7) Indrek Aarna: vesinik pole võluvits (3) Lugejakiri: arusaamatu salastamine (1) Tsipe Aavik: põllumajandusmaastikke ohustab elurikkuse kadumine (2) Rein Kuresoo: suitsupääsukesed rukkilillede vahele (5) Eneli Viik: kas Eesti põllumajanduskeskkonna toetustega alad soosivad kimalasi? Jaanus Elts: põllulindude arvukus kahaneb kiiresti Kultuur EFTA 2020: kus on raha, sinna läheb ka auhind Loomeinimeste ebakindel elu: näitus oma koha otsimisest Sport Spordi lühiuudised Teises setis lagunenud Kanepi: jäin surve alla, kuna serv ei õnnestunud PM Rally Estonial ⟩ MM-sari jõuab Eestis tähiseni, milleks kulus 47 aastat EOK rahajagamine tekitas kergejõustikuringkonnas pahameelt PM Rally Estonial ⟩ Tänak on kindel, et näiline eelis ei anna talle edu: seis peaks olema võrdne PM Rally Estonial ⟩ Asjaajamise rägastik tõelisi Soome rallifänne ei heiduta PM Rally Estonial ⟩ Kas Rovanperä suudab Tänakut survestada, nagu ütles Mäkinen? «Ma pole selles nii kindel.» Tartu Natuke rallit jõuab nädalavahetusel ka kesklinna Kliinikumi uue juhi sõela läbis ekspankur Priit Perens Tartu lühiuudised Tuumajaam Tartusse? Volikogu esimees kutsub tuumaenergia poolt meelt avaldama (11) Linnavolikogu naaseb ülikooli raamatu­kokku Remonditud kontserdimaja täidavad elamused Risto Joost lahendas suure dilemma Heiki Lill: miks ehitaja ehitada ei taha? Peeter Olesk: kuidas sinu poole pöörduda? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ivo Juurvee: Novitšokiga mürgitamine on päris keerukas

2 min lugemist
Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee Postimehe otsesaates.  FOTO: Kuvatõmmis

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee pidas Postimehe otsesaates võimalikuks, et Kreml üritas Valgevene sündmuste varjus Vene opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõid siiski närvimürgiga tappa.

Kui palju meenutab Navalnõi juhtum 2018. aastal Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamist Suurbritannias?

Erinevusi on rohkem kui sarnasusi. Sarnane komponent on Novitšoki mürk. Oluline erinevus on see, et kui 2018. toimus mürgitamine väljaspool Venemaad, siis nüüd kodumaal.

Teine huvitav erinevus on see, et kui Navalnõi puhul on täiesti arusaadav, miks oli vaja teda kas tappa või vähemalt korralikult hirmutada, siis Skripali puhul on see pigem keerukas.

Erinevalt teistest Venemaalt üle jooksnud luureohvitseridest hoidis Skripal madalat profiili ja avalikult sõna ei võtnud.

Kremli kriitik Mihhail Hodorkovski leiab, et kui Aleksei Navalnõid oleks tahetud päriselt tappa, oleks see ka tõrgeteta juhtunud. Tema hinnangul oli tegemist pigem hirmutamisega. Kas teie olete sama meelt?

Arvan, et ükskõik, kas taheti tappa või hirmutada, selle mürgi kasutamine ei ole kõige mõistlikum. Doseerimine niivõrd mürgise aine puhul on päris keerukas. Mis juhtus Aleksandr Litvinenkoga 2006. aastal, kui ta Londonis polooniumiga mürgitati? Ta oli pärast mürgitamist umbes kaks nädalat elus. See doseerimine ei olnud lihtne. Tal oli terve tass teed, mis oli jahtunud. Ta võttis sealt ainult ühe lonksu ja tänu sellele elas veel kaks nädalat. Joonuks ta tassi ära, siis oleks ta juba järgmisel päeval surnud. Sama oli Skripalide puhul. Ka nemad oleksid võinud surra, aga läks väga napilt ja ei surnud.

Kui palju teie näete seost Valgevene rahutuste ja Navalnõi mürgitamise vahel?

Seos on võimalik, aga selles ei saa olla päris kindel. Meenutame Eesti iseseisvuse kaotust 1940. aasta juunis. Ultimaatum esitati vahetult pärast seda, kui Saksa väed olid Pariisi marssinud. Mis tähendas, et kogu maailma tähelepanu oli loomulikult Pariisil, mitte sellel, mis siin toimus. Ka antud juhul on suurem tähelepanu Valgevenel. Võib-olla oli see lihtsalt mugav hetk.

Kolmas variant on see, et filmides tunduvad säärased mõrvad väga lihtsad. Päris elus võtab planeerimine ja elluviimine siiski aega ja muidugi on oma riigis seda palju lihtsam teha kui välismaal.

Seotud lood
03.09.2020 05.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto