Ivo Juurvee: Novitšokiga mürgitamine on päris keerukas

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee Postimehe otsesaates.  FOTO: Kuvatõmmis

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee pidas Postimehe otsesaates võimalikuks, et Kreml üritas Valgevene sündmuste varjus Vene opositsioonipoliitik Aleksei Navalnõid siiski närvimürgiga tappa.

Kui palju meenutab Navalnõi juhtum 2018. aastal Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamist Suurbritannias?

Erinevusi on rohkem kui sarnasusi. Sarnane komponent on Novitšoki mürk. Oluline erinevus on see, et kui 2018. toimus mürgitamine väljaspool Venemaad, siis nüüd kodumaal.

Teine huvitav erinevus on see, et kui Navalnõi puhul on täiesti arusaadav, miks oli vaja teda kas tappa või vähemalt korralikult hirmutada, siis Skripali puhul on see pigem keerukas.

Erinevalt teistest Venemaalt üle jooksnud luureohvitseridest hoidis Skripal madalat profiili ja avalikult sõna ei võtnud.

Kremli kriitik Mihhail Hodorkovski leiab, et kui Aleksei Navalnõid oleks tahetud päriselt tappa, oleks see ka tõrgeteta juhtunud. Tema hinnangul oli tegemist pigem hirmutamisega. Kas teie olete sama meelt?

Arvan, et ükskõik, kas taheti tappa või hirmutada, selle mürgi kasutamine ei ole kõige mõistlikum. Doseerimine niivõrd mürgise aine puhul on päris keerukas. Mis juhtus Aleksandr Litvinenkoga 2006. aastal, kui ta Londonis polooniumiga mürgitati? Ta oli pärast mürgitamist umbes kaks nädalat elus. See doseerimine ei olnud lihtne. Tal oli terve tass teed, mis oli jahtunud. Ta võttis sealt ainult ühe lonksu ja tänu sellele elas veel kaks nädalat. Joonuks ta tassi ära, siis oleks ta juba järgmisel päeval surnud. Sama oli Skripalide puhul. Ka nemad oleksid võinud surra, aga läks väga napilt ja ei surnud.

Kui palju teie näete seost Valgevene rahutuste ja Navalnõi mürgitamise vahel?

Seos on võimalik, aga selles ei saa olla päris kindel. Meenutame Eesti iseseisvuse kaotust 1940. aasta juunis. Ultimaatum esitati vahetult pärast seda, kui Saksa väed olid Pariisi marssinud. Mis tähendas, et kogu maailma tähelepanu oli loomulikult Pariisil, mitte sellel, mis siin toimus. Ka antud juhul on suurem tähelepanu Valgevenel. Võib-olla oli see lihtsalt mugav hetk.

Kolmas variant on see, et filmides tunduvad säärased mõrvad väga lihtsad. Päris elus võtab planeerimine ja elluviimine siiski aega ja muidugi on oma riigis seda palju lihtsam teha kui välismaal.

03.09.2020 05.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto