Juhtkiri: ei saa me läbi Lätita

  • Kasvava nakatumise tõttu ähvardab Balti mull lõhkeda
  • Mullis toimiv liikumisvabadus lähendas meid Lätile ja Leedule
  • Peaksime suhet hoidma ja vältima sõnavahetust naabritega
Läti piir on seni veel avatud ja Balti reisimull lõhkemata. FOTO: Elmo Riig / Sakala

Napilt läks, praegu. Mida otsustab Läti valitsus järgmise nädala lõpus? Oli võimalus, et Läti oleks tänasest hakanud nõudma, et Eestist ja Leedust tulijad peaksid olema kaks nädalat karantiinis, sest koroonaviirusega nakatunute määr ületab nn Balti mulli loomisel sel kevadel kokku lepitud taset. Pandeemia, mõistagi, pole naljaasi, ent ses keerulises olukorras tuleks igati püüda, et liikumisvabadus vähemalt meie naaberriikidega ei väheneks.

Eile-üleeile puhkes ka midagi sõnasõjataolist. Läti minister ütles, et Eesti ja Leedu pole kokkulepetest kinni pidanud. Meie ministrid teatasid, nagu saate lugeda ka tänasest lehest, et Eesti pole kokkuleppeid rikkunud. Kas, kes ja kuidas lepet rikkus või ei rikkunud, polegi vast apteegikaaludega vaagimist väärt. Praegu on teada siiski see, et nii Eestis kui ka Leedus on nakatunuid 100 000 elaniku kohta üle nelja korra rohkem kui Lätis ning see näitaja on suurem, kui kevadel kokku lepiti. Ettevaatlikult võiks oletada, et viiruse rahvast eemal hoidmisel on lätlaste vana kooli epidemioloogid ja valitsus midagi targemalt teinud kui nende lõuna- ja põhjanaabrid.

Tülli ei maksa kindlasti pöörata. Ei meil Eestis omavahel ega riigina Balti ja Põhjala naabritega. Me oleme üksteisega väga seotud. On küll mitmesuguseid arve, millega meie omavahelist igapäevast sidet kirjeldada, ent tõelise tunde vabalt üle piiride käimise tähtsusest saime kätte sellel talvel ja kevadel. Nagu inimlikus elus üpris tavaline, taibatakse vabaduse väärtust kõige selgemalt siis, kui vabadus järsku ära võetakse. Ja muidugi, vabal liikumisel on rahas mõõdetav, inimeste tööd ja leiba mõjutav hind – sellest räägivad meile näiteks hotellid, restoranid ja laevafirmad ehk hellitavalt öeldes turismisektor.

JUHTMÕTE

Kui otsida pandeemiast midagi head, siis kindlasti on Läti ja Leedu meie inimestele suvega lähedasemaks saanud. Tuleks igati püüda, et liikumisvabadus vähemalt naaberriikidega ei väheneks.

2

Vaba liikumine Balti riikide vahel õnnestus mais Eesti ettepanekul taastada, tekitada nn Balti mull, sest kolmes riigis oli nakatumiste tase ühtlaselt madal. Olime sedasorti regionaalse kokkuleppega maailmas ja Euroopas esimeste seas, olime eeskujuks. Tänase lehe lisas Arvamus ja Kultuur kirjutab Vladimir Sazonov, milliste infosõja vahenditega püüdis Kreml esimese koroonalaine ajal Eestit, Balti riike ja laiemalt kogu Euroopa Liitu rünnata. Balti riikide kiire vaba liikumise taastamine näitas ilmekalt nende inforünnakute valelikkust.

Kui otsida koroonapandeemiast midagi head, siis üks näide on kindlasti see, et Läti ja Leedu on meie inimestele suvega lähedasemaks saanud. Eestlased on käinud naabrite juures ja naabrid väisanud meid. Läti keskele oleks võinud suvel vedada joone selle järgi, milliste vaatamisväärsuste parklates olid ülekaalus Eestist pärit autod ja millisest laiuskraadist saavutasid välismaiste masinate kategoorias ülekaalu Leedu numbrimärkidega jõuvankrid. Meie hotellide juures võite aga praegu üle lugeda LV tähisega sõidukid.

Muidugi, käime rohkem naabrite juures osalt seepärast, et palju kaugemale ei pääse, aga üksiti oleme vast ka üksteisele hingeliselt lähedasemad kui enne. On väga tähtis, et me omavahel tülli ei läheks, kuigi olud on keerukad ja ka vaidlemist on lahendusi otsides vaja.

04.09.2020 07.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto