Madis Müller: majanduskriisist väljumise pikem plaan

Madis Müller. FOTO: Tairo Lutter

Tuleb otsustada, kuidas tuua Eesti välja suurest eelarvemiinusest, kirjutab Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige Madis Müller.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Koroonakriisi tõttu tekkinud suur ebakindlus majanduse väljavaadete suhtes nõuab poliitikakujundajatelt paindlikkust ja võimet muutuvale olukorrale kiiresti reageerida. Võimalik, et valitsus peab veel lähikuudel mõnele eriti keerulises olukorras majandusharule lisatuge pakkuma. Seda, et valitsus ei ole kogu riigieelarvesse plaanitud või Kred­Exi kaudu ettevõtete toetamiseks mõeldud raha ära kulutanud, pole põhjust kritiseerida. Lisaeelarve koostamise ajal oligi majanduse väljavaade kehvem ning tugimeetmeid välja töötades ja ka laenu võttes oli mõistlik valmistuda halvimaks. Kui majanduslangus osutub väiksemaks, kui kardeti, on pigem ootuspärane, et ka abimeetmete maht jääb väiksemaks. See on võrreldav krediitkaardi limiidiga, mille täismahus ärakasutamine ei saa olla eesmärk omaette.

Kriisile reageerisid jõuliselt nii keskpangad kui ka valitsused. Eesti Panga ülesanne on tagada, et keskpanga kehtestatud kapitalipuhvrite reeglid kommertspankadele oleksid ajakohased. Isiklikult seisan ka selle eest, et euroala tasandil intressimäärasid ja keskpanga võlakirjaoste puudutavad otsused oleksid lühiajaliselt mõjusad, kuid ei tekitaks uusi probleeme tulevikus. Selleks peab keskpank olema valmis kriisi ajal rahapoliitikaga majandusele tuge pakkuma, kuid suutma ka õigel hetkel rahakraane taas koomale keerata. Vastasel juhul võib tagajärjeks olla liigkiire hindade ja võlakoormuse kasv.

05.09.2020 08.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto