• Kas kõigi aegade teise tulemuse visanud Vetter ohustab maailmarekordit?
  • Vetter ise näeb endal veel arenguruumi.
  • Väät tunnistab, et ei suutnud esialgu võimsat tulemust uskuda.
  • Kirt toob välja Vetteri suure eelise teiste odameeste ees.

Tšehh Jan Železny 1996. aastast pärinev odaviske ulmeline tulemus 98.48 on üks neist kergejõustiku maailmarekorditest, mille purustamisse uskusid vähesed. Sakslane Johannes Vetter lõi pühapäeval need arusaamad segamini, visates 97.76. Vetteri fenomeni aitavad lahti rääkida Eesti rekordimees Magnus Kirt ja kogenud odavisketreener Heiko Väät.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Juba enne 97-meetrist viset hoidis Vetter maailma kõigi aegade pikemate visete edetabelis viiendat kohta, tema senine rekord 94.44 pärines 2017. aastast. Sellest rohkem oli suutnud vaid Železny, kelle odakaared on lisaks rekordviskele veel neljal korral kandunud üle 94 meetri ja kahel korral üle 95 meetri joone.

Eesti rekordi möödunud aastal 90.61ni viinud Magnus Kirdi sõnul tulevad sellised tulemused alale kasuks. «Kindlasti oli selline vise natuke üllatav, aga mitte palju. Teiste head tulemused ja see, kui odavise areneb, teeb ikka heameelt. Lõhutakse barjääre, mille võimalikkuses vahepeal kaheldi,» sõnab Kirt. «Rekordid ongi purustamiseks, kui üks inimene on suutnud nii kaugele visata, siis miks ei peaks keegi veel suutma.»

Mis on Vetteri edu saladus?