FOOKUS ⟩ Peep Talving: toimivat Covid-19 ravi alles otsitakse

Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst Peep Talving ütles, et suvest pole neil intensiivravis olnud Covid-19-haiged, kelle ravimisel proovida praegu tõhusaimaks loetavat deksametasooni. FOTO: Tairo Lutter

Kuigi Põhja-Eesti regionaalhaiglas käivad lõikused täistuuridel, kriisi ajal ära jäänud töid aasta lõpuks järele teha ei jõuta, räägib ülemarst Peep Talving intervjuus Kadri Tammepuule.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Covid-19 teine tõusulaine kerkib kõige kiiremini Tallinnas, kus haiglad saavutasid alles suve teises pooles kriisieelse töörütmi. Positiivsete SARS-CoV-2 viirusetestide hulga kasv pealinnas sunnib taas mõtlema plaanilise ravi piiramisele. Kevadise epideemiapuhanguga saadud kogemustest ja tulevikuplaanidest räägib Põhja-Eesti regionaalhaigla ülemarst professor Peep Talving.

Mida koroonakriis arstidele õpetas?

Väga palju, näiteks ühtekuuluvustunnet. Kui koroonaviirus kiiresti levima hakkas, algas üle maailma massiivne teaduse tegemine ja koostöö, et leida Covid-19le ravi ja vaktsiini. Esimest korda ajaloos juhtus nii, et teaduskirjastused nagu Elsevier, Springer ja Wiley, aga ka teadusportaal PubMed ja -ajakirjad tegid oma internetiportaalid arstidele tasuta kättesaadavaks. Kartsime meditsiinisüsteemis juhtuvat samasugust katastroofi nagu Põhja-Itaalias, õnneks suutsime me ühiskonnana selle ära hoida.

Koroonaviiruste perekond pole ju iseenesest uus. Igal aastal teeme haiglas umbes 400 koroonaviiruse testi, aga need viirused on olnud leebemad. SARS ja MERS andsid märku, et samast perekonnast võib peagi ilmuda uus ohtlik tegelane, kuid ikka tuli SARS-CoV-2 ootamatult.

Nüüdseks on selge, et Covid-19 viirus nakkab kergesti, aga see ei tekita karjaimmuunsust, mida Rootsi lootis saavutada. Soe ilm viirusele ei mõju, sest Araabia poolsaarel ja Lõuna-Aafrika Vabariigis levib viirus samamoodi kui põhja pool.

SARS ja MERS nakkasid alles siis, kui ilmnesid haigusnähud. Covid-19 kohta teame nüüd, et viirus levib teisele inimesele ka 48 tundi enne sümptomite ilmumist. Peiteajal ei osata nakatajat vältida, lisaks põeb 80 protsenti inimestest haigust kergelt. See kõik teeb viiruse leviku piiramise keerulisemaks.

Mis aitaks viiruse levikut haiglas vältida?

Võtmeküsimuseks on kiirtestid. Kui EMOsse saabub korraga viis raske köhaga halvas seisundis haiget, kes tuleb haiglasse jälgimisele jätta, on tähtis teada, ega nad Covid-19 põe. Vastasel juhul peab nad ülejäänud haigetest isoleerima. Kasutame praegu ühte Covid-19 kiirtesti, millega saame tulemuse tunni aja jooksul, aga testide arv on piiratud.

08.09.2020 10.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto