Juhtkiri: raha lühikene, eelarve pikk

  • Riigieelarves peaks hoiduma püsikulude paisutamisest
  • Kaitsekulutusi ei tohiks nominaalselt vähendada
  • Teadus ja kõrgharidus peaks saama raha juurde
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Valitsuskabinet arutab täna ja homme Sagadis tuleva aasta riigieelarvet. Kui arutelul lähtutakse värskest majandusprognoosist, mis ennustab järgmiseks aastaks tublit kasvu, siis tekib küsimus, kas on mõistlik planeerida järgmiseks aastaks massiivseid laenurahaga kaetavaid elavdamismeetmeid.

Kriis võib ka vabalt olla pikem ja keerukam, kui rahandusministeeriumi prognoos ennustab. Praegu ei tohi valitsus hakata laenurahaga labaselt kohalike omavalitsuste valimiste hääli ostma. Eesti peab toimima ka pärast selle valitsuse lõppu.

Hetkel ei ole olemas ühtegi poliitilist jõudu, kes arvaks, et järgmise aasta eelarve peaks olema nui neljaks tasakaalus. Samuti ei arvata, et kõiki avaliku sektori palku tuleks lausaliselt kärpida või et mitte ühtegi senti ei tohiks laenu võtta. Valimiste aastale iseloomulikus tuhinas ei tohi siiski paisutada püsikulusid. Tuleb mõelda sellele, mis saab riigi rahaasjades ka kaugemas tulevikus: millal ja kuidas jõutakse tagasi taskukohase, stabiilse ja prognoositava kulutuste tasemeni.

Tasub arvestada, et sõnumit «kärpeid ei tule» kuuldakse erinevalt. Üks asi on püüda kriisi sügavik üle elada nii, et õpetajate, kaitseväelaste, politseinike jne palku lausaliselt kärpima ei pea. Avalikus sektoris tuleb siiski kogu aeg tegeleda optimeerimisega, leida kokkuhoiukohti. Asutusejuhtidele ei tohiks aga anda sõnumit, et ostelda võib miljardäritütre muretusega või et osakonnajuhtajad võiksid asuda omaalgatuse korras majandust elavdama. Seepärast ootaksime valitsuselt ideid, mis ühte või teist valdkonda tõhusamaks muudaks.

JUHTMÕTE

Praegu ei tohi valitsus hakata laenurahaga labaselt kohalike omavalituste valimiste hääli ostma. Eesti peab toimima ka pärast selle valitsuse lõppu.

5

Postimees on oma juhtkirjades alati tugevalt toetanud kaitsekulutusi vähemalt NATOs kokku lepitud minimaalsel tasemel, kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Praegustes oludes peab eesmärk olema see, et kaitsekulud hoitaks nominaalselt vähemalt selle aasta tasemel, et ei väljaõppes ega hangetes ei tekiks katkestusi. Ahendamata toimimine ja koostöö liitlastega saadab tähtsa sõnumi, et Eesti rahvas ja riik tahavad ennast kaitsta.

Viirused tulevad ja lähevad, aga me peame kultuurrahvana edasi kestma. Selle vundamendi ülitähtis osa on teadus ja kõrgharidus. Kahjuks on nende valdkondade rahastamisel lastud mitmeid aastaid pigem vähikäiku teha. Hea oleks sinna raha juurde saada.

Samuti on Postimees juba koroonakriisi algusest peale rõhutanud sidetaristu ja laiemalt IT-valdkonna toetamise vajadust ning nn rohelisi investeeringuid. Kiire interneti kaablid peavad viimaks ometi üle Eesti kodudesse ja firmadesse jõudma – seegi annab tööd ehitusettevõtetele. Logisema kippuvad serveripargid ja riiklike süsteemide arvutiprogrammid vajavad edendamist. Ülimalt oluline on pöörata nägu moodsa energiamajanduse poole.

Küllap on vaja ka nutikaid kriisiaegseid majanduse elavdamise meetmeid. Juba näemegi, et valdkondade esindusühingud ise tulevad välja kompromissidega ning räägivad teiste riikide kogemustest. Siin on vaja ülimalt kainet pead, sest väga lihtne on kaasa minna ühe või teise rahaküsimisega, aga lõpuks on kõige tähtsam see, milline on Eesti majanduse olukord pärast kriisi. Kas uuenenud ja tugevam (nagu eelmise kriisi järel) või siis perspektiivitult vähetootlikesse valdkondadesse takerdunud.

08.09.2020 10.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto