Mahemaa osakaalu on raske säilitada

Strateegia „Talust taldrikule“ ühe eesmärgi kohaselt majandatakse aastal 2030 veerand ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult. FOTO: Elmo Riig

Strateegia „Talust taldrikule“ ühe eesmärgi kohaselt majandatakse aastal 2030 veerand ELi põllumajandusmaast mahepõllumajanduslikult. Praegu näib see eesmärk meile kättesaadav, kuid olukord võib muutuda sõltuvalt sellest, mismoodi tegutsevad teised Euroopa liikmesriigid.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu ütles, et kõnealune strateegia on alles Euroopa Komisjoni seisukoht ja selles pole veel kokku lepitud. „Kuna eesmärke ei ole veel kokku lepitud, on vara rääkida nende saavutamisest või trahvidest. Strateegia ei ole liikmesriikidele siduv ja selle eesmärgi täitmatajätmisele ei saa järgneda trahvid,” kinnitas ta. „Kui eesmärgiks saab, et liikmesriigi põllumaast 25% on kasutatav mahemaana, siis Eesti jaoks on see pigem realistlik. 2019. aasta andmete põhjal on Eestis mahepõllumajandusmaa osakaal haritavast põllumaast peaaegu 23%, see on 221 000 hektarit. Selle näitajaga oleme ELis teisel kohal ja selle põhjal on Eestis kolm korda rohkem mahemaad kui ELis keskmiselt (2018. aastal oli ELi keskmine 8%).

Proovikiviks on meile aga mahetoodete nõudluse ja turuosa suurendamine. „Et mahetoodangule oleks nõudlust, tuleb suurendada teadlikkust mahepõllumajandusest. Täiendavalt saab nõudlust kasvatada, kui eelistada mahetoitu avaliku sektori asutustes, avalikel üritustel ning koolides ja lasteaedades,” sõnas Suu.

09.09.2020 11.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto