Loenduse tulemused jõuavad toetuste määrajate lauale

Kel laudas vähemalt 1,7 loomühikut loomi, sai kutse loendusel osaleda.  FOTO: Arvo Meeks

Põllumajandusloenduse esimesel nädalal oli huvi küsitluse täitmise vastu veel leige, Statistikaametisse jõudis esmaspäeva hommikuks tagasi pisut üle viie protsendi vastustest.

11 600 majapidamist sai kutse põllumajandusloendusel osaleda. Veel 20. septembrini saavad nad eeltäidetud küsitlusele vastata veebis, seejärel tuleb juba leida aeg küsitlejaga telefonitsi vestelda, on ju loenduses osalemine kohustuslik.

Statistikaameti juhtivanalüütik, põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee seletas, et kogutavad andmed on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika otsuste tegemise alus, seepärast ongi küsitluses osalemine kohustuslik. On üldteada, et meie põllumehed vajavad Euroopa Liidu eelarvest makstavaid toetusi ja täpsed andmed aitavad raha paremini suunata.

„Eesti põllumajandust iseloomustab tootmise koondumine suurmajapidamistesse. See viitab, et meie põllumajandustootjatel pole lihtne ja nad vajavad abi,” sõnas Valdvee.

Sarnane põllumajandusloendus toimub iga kümne aasta tagant peaaegu kõigis maailma riikides. Eestis toimus esimene loendus 1919. aastal, aga taasiseseisvumise ajal on see nüüd kolmas.

Kõige selgem muutus loenduste ajaloolisi verstaposte mööda minnes ongi Valdvee sõnutsi põllumajanduse koondumine suurtootjate kätte. „Majapidamiste arv on väga kiiresti ja väga palju vähenenud,” tõdes ta.

Nii näiteks saadeti eelmise loenduse ajal kutse osaleda üle 15 000 majapidamisele, nüüd kümme aastat hiljem läks kutseid välja 4000 võrra vähem.

„Euroopa keskmisega võrreldes on meil majapidamised ikka väga suured. Näiteks Soomes on palju just keskmisi majapidamisi, mis näitab, et seal on võimalik keskmise suurusega taluga ilusasti hakkama saada. Meil on hakkamasaamiseks sageli vaja suuremat tootmismahtu,” kõneles Valdvee.

Uuringu nimekirjas on pisikesed ja suured põllumajanduslikud majapidamised – kõik, kes ületavad Euroopa Liidus kokkulepitud lävendi. Keda oodatakse küsitlusele vastama, need on juba saanud teavituskirja – kui Statistikaametil polnud meiliaadressi, pandi posti paberkiri.

15. novembrini kestva uuringu tulemusel saavad ministeeriumid, Euroopa Liidu ametid, teadusasutused ja põllumajandusettevõtjad andmed, mille põhjal teha põllumajandusvaldkonnas otsuseid ja määrata rahastust.

Keda küsitletakse?

Põllumajandusloendusel uuritakse majapidamisi, kus on:

5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (põllumaa, püsi­rohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad)

2 hektarit põllumaad

0,5 hektarit kartulimaad

0,5 hektarit köögivilja- ja maasikamaad

0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemne­kasvatuspinda, puukoole

0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedu ja muid püsikultuure

100 ruutmeetrit kasvuhooneid

1,7 loomühikut loomi (ühele ühikule vastab 1 piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad, nt lihaveis 0,8, nuumsiga 0,3, broiler 0,007).

Allikas: Statistikaamet

Seotud lood
09.09.2020 11.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto