Juhtkiri: finišita võidujooks vaktsiinile

  • Koroonavaktsiini väljatöötamises tuli hiljuti tagasilöök
  • Vaktsiini saabudes tuleb seda ka vaesete riikidega jagada
  • Peame õppima ka võimalikke järgnevaid haigusi vältima
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Koroonapandeemia peatamiseks käib vaktsiinide väljatöötamine enam kui sajas parimas uurimiskeskuses ja laboris üle maailma. See toimub nii ­intensiivselt kui vähegi võimalik, kuid tegelikult toimiva ja inimesi tervena hoidva vaktsiinini jõudmine võtab veel aega. ­Kuna keegi ei tea lõpuni ka selle viiruse olemust, lähtuvad uurijadki erinevatest hüpoteesidest ehk kogu see tegevus on otsinguline ning tulemus ei saa olla täpselt prognoositav.

Vaktsiini väljatöötamisega on ­kõige kaugemale jõudnud Rootsi-Briti ­firma AstraZeneca, millega on ­vaktsiinide tarnimiseks teinud kõige suuremas mahus eellepinguid Euroopa riigid. Ettevõte hakkas esimesena tegema vaktsiinide loomiseks kõige kriitilisema, kolmanda etapi katseid 30 000 vabatahtliku katsealusega. Nüüd selgus, et üks katsealune haigestus tundmatusse haigusse, mille seost vaktsiiniga uuritakse põhjalikult. Senikaua katse­vaktsineerimine peatatakse, sest vaktsiinide puhul on kõige tähtsam usaldusväärsus.

Tõenäosus, et me lõpuks siiski saame toimiva koroonavastase vaktsiini, on väga kõrge. Kuid me ei tohi sellest eufooriasse sattuda, kui Astra Zeneca või mõni teine ravimitootja teatab, et neil on usaldusväärne vaktsiin olemas. Sest seda on tarvis hakata tootma ja tarnima, korraldada ulatuslik vaktsineerimine ja seejärel taas oodata, kuidas vaktsiin tegelikult ja pikemaajaliselt mõjub. On vaja teada, kas vaktsineerida tuleb korduvalt ning kui kaua selle kaitse mõjub. Tõenäoliselt ­kulub selleks kõigeks aega vähemalt aasta või rohkem. Sealjuures tuleb tagada, et ka need maad, kus puudub ressurss vaktsiinide soetamiseks ja massiliseks vaktsineerimiseks, vajavad samuti tuge.

Lühinägelik on piirduda vaktsineerimisega vaid maksejõulistes riikides ja piirkondades, sest pandeemia ei tunne piire. See tähendab, et ­rahvusvaheliste organisatsioonide roll ja riikidevaheline koostöö on otsustav järgmises etapis, kui juba on, millega vaktsineerida. Kõige rumalam on korraldada võidujooks, millise riigi teadlased loovad esimese toimiva vaktsiini.

Lühinägelik on piirduda vaktsineerimisega vaid maksejõulistes riikides ja piirkondades, sest pandeemia ei tunne piire.

Pole tarvis teenida ­mainepunkte ning korjata turuliidrina vaktsiini müügist suurt tulu. Venemaa president juba tegi ennast kuu aega tagasi naeru­väärseks, kuulutades ennatlikult vene teadlaste suurest edust ja toimiva vaktsiini valmimisest. Maailmas teatakse, et tegelikult ei ole venelased teistest mitte ees, vaid maas, sest AstraZeneca tasemel kolmanda ­etapi katsetusteni pole nad ju jõudnudki. Suurriiklik ärplemine ja vaktsiini väljatöötamise käsitlemine võidujooksuna on ohtlik meie tervisele, sest nii võime saada ebakvaliteetse tulemuse. Aga ka kvaliteetne vaktsiin ei ­pruugi meid pikas perspektiivis aidata, kui rahvusvaheline koostöö peaks ebaõnnestuma ning õigeks ajaks ei leita ressursse ka kõige vaesemate ­piirkondade inimeste vaktsineerimiseks. Sellisel ­juhul võivadki paljud riigid jääda vaktsineerimata, see aga pärsib majanduse arengut globaalselt ning ohustab meie tervist ka tulevikus.

Euroopa Liidu riigina oleme kindlasti esimeste hulgas, kus ­töökindla vaktsiini olemasolul kriitiline hulk elanikest vaktsineeritakse. Kuid peame mõistma, et see ei ole finiš. Arstide ja teadlaste nõuandeid ohtlike haiguste leviku vältimiseks peame ­võtma tõsiselt ka siis, kui oleme kõik selle vastu vaktsineeritud.

09.09.2020 11.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto