Sisukord
Arvamus
Tänane leht
10.09.2020
Eesti Süütust musist karmi ahistamiseni (31) Ratas eelarvekõnelustel: kärpima täna minna ei tasu Eesti lühiuudised lk.4 Tallinn laseb käiku uued ennetusmeetmed Lummav kanarbikuväli särab 45 eri toonis Turvakaamera video ⟩ Tagaotsitava tapja eelmise veretööni viis tühine fraas (5) Tallinna tulevane kantsler: laenuplaani meil pole Majandus Majanduse lühiuudised Circle K emaettevõte on aktiivne ülevõtja Välismaa Maailma vaktsiiniralli esimene tagasilöök Taani minister sai soomukisõiduks maski pähe Taani välisminister Postimehele: Taani ootab ELilt kiireid sanktsioone Minskile (2) Välismaa lühiuudised Arvamus Juhtkiri: finišita võidujooks vaktsiinile Herman Kelomees: Martin Helme Voldemort (28) Kertu Birgit Anton: IT-ässad soost olenemata (5) Raul-Allan Kiivet: teeme koroonaga koalitsioonileppe (1) Merlin Murumets: kes vajab elatisabi? (1) FOOKUS ⟩ Andreas Anvelt: laiapindne paberist riigikaitse? (5) FOOKUS ⟩ Erkki Koort: riigikaitses maksab Keskerakonna sõna (6) Kultuur Maarja Nuudi mitu maailma Missivalimised ja draakoni tagumik Eesti vähetuntud linnriigis Sport Analüüs ⟩ Kas kuulame Ronald Koemanit? Ehk Eesti jalgpall pulkadeks lahti ja uus algus puhtalt lehelt (7) Spordi lühiuudised Ralliportaal: Hyundai keeldus osalemast Läti WRC-etapil (3) Tallinn Tallinn laseb käiku uued ennetusmeetmed Reis Riiga! Veel üheks päevaks? Valguselinn Pariis viirusevines Maa Elu Eesti mahemaaks saamise unistus ähvardab kokku kukkuda (9) Mahemaa osakaalu on raske säilitada Köögiviljakasvatajatel on tänavu jälle eriline sügis Nädala mõte: aumärk Ratasele? Loenduse tulemused jõuavad toetuste määrajate lauale Millega on hea õunamahla teha? Piimandusmuuseumis saab käsitsi lehma lüpsta Mis on vesipüks? Vitamiinirikkad kukeseened sobivad külmutada ja kuivatada Tülikale traatussile otsitakse katsepõldudel biotõrjet Kindlus peidab endas tipprestorani Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: finišita võidujooks vaktsiinile

2 min lugemist
  • Koroonavaktsiini väljatöötamises tuli hiljuti tagasilöök
  • Vaktsiini saabudes tuleb seda ka vaesete riikidega jagada
  • Peame õppima ka võimalikke järgnevaid haigusi vältima
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Koroonapandeemia peatamiseks käib vaktsiinide väljatöötamine enam kui sajas parimas uurimiskeskuses ja laboris üle maailma. See toimub nii ­intensiivselt kui vähegi võimalik, kuid tegelikult toimiva ja inimesi tervena hoidva vaktsiinini jõudmine võtab veel aega. ­Kuna keegi ei tea lõpuni ka selle viiruse olemust, lähtuvad uurijadki erinevatest hüpoteesidest ehk kogu see tegevus on otsinguline ning tulemus ei saa olla täpselt prognoositav.

Vaktsiini väljatöötamisega on ­kõige kaugemale jõudnud Rootsi-Briti ­firma AstraZeneca, millega on ­vaktsiinide tarnimiseks teinud kõige suuremas mahus eellepinguid Euroopa riigid. Ettevõte hakkas esimesena tegema vaktsiinide loomiseks kõige kriitilisema, kolmanda etapi katseid 30 000 vabatahtliku katsealusega. Nüüd selgus, et üks katsealune haigestus tundmatusse haigusse, mille seost vaktsiiniga uuritakse põhjalikult. Senikaua katse­vaktsineerimine peatatakse, sest vaktsiinide puhul on kõige tähtsam usaldusväärsus.

Tõenäosus, et me lõpuks siiski saame toimiva koroonavastase vaktsiini, on väga kõrge. Kuid me ei tohi sellest eufooriasse sattuda, kui Astra Zeneca või mõni teine ravimitootja teatab, et neil on usaldusväärne vaktsiin olemas. Sest seda on tarvis hakata tootma ja tarnima, korraldada ulatuslik vaktsineerimine ja seejärel taas oodata, kuidas vaktsiin tegelikult ja pikemaajaliselt mõjub. On vaja teada, kas vaktsineerida tuleb korduvalt ning kui kaua selle kaitse mõjub. Tõenäoliselt ­kulub selleks kõigeks aega vähemalt aasta või rohkem. Sealjuures tuleb tagada, et ka need maad, kus puudub ressurss vaktsiinide soetamiseks ja massiliseks vaktsineerimiseks, vajavad samuti tuge.

Lühinägelik on piirduda vaktsineerimisega vaid maksejõulistes riikides ja piirkondades, sest pandeemia ei tunne piire. See tähendab, et ­rahvusvaheliste organisatsioonide roll ja riikidevaheline koostöö on otsustav järgmises etapis, kui juba on, millega vaktsineerida. Kõige rumalam on korraldada võidujooks, millise riigi teadlased loovad esimese toimiva vaktsiini.

Lühinägelik on piirduda vaktsineerimisega vaid maksejõulistes riikides ja piirkondades, sest pandeemia ei tunne piire.

Pole tarvis teenida ­mainepunkte ning korjata turuliidrina vaktsiini müügist suurt tulu. Venemaa president juba tegi ennast kuu aega tagasi naeru­väärseks, kuulutades ennatlikult vene teadlaste suurest edust ja toimiva vaktsiini valmimisest. Maailmas teatakse, et tegelikult ei ole venelased teistest mitte ees, vaid maas, sest AstraZeneca tasemel kolmanda ­etapi katsetusteni pole nad ju jõudnudki. Suurriiklik ärplemine ja vaktsiini väljatöötamise käsitlemine võidujooksuna on ohtlik meie tervisele, sest nii võime saada ebakvaliteetse tulemuse. Aga ka kvaliteetne vaktsiin ei ­pruugi meid pikas perspektiivis aidata, kui rahvusvaheline koostöö peaks ebaõnnestuma ning õigeks ajaks ei leita ressursse ka kõige vaesemate ­piirkondade inimeste vaktsineerimiseks. Sellisel ­juhul võivadki paljud riigid jääda vaktsineerimata, see aga pärsib majanduse arengut globaalselt ning ohustab meie tervist ka tulevikus.

Euroopa Liidu riigina oleme kindlasti esimeste hulgas, kus ­töökindla vaktsiini olemasolul kriitiline hulk elanikest vaktsineeritakse. Kuid peame mõistma, et see ei ole finiš. Arstide ja teadlaste nõuandeid ohtlike haiguste leviku vältimiseks peame ­võtma tõsiselt ka siis, kui oleme kõik selle vastu vaktsineeritud.

Seotud lood
09.09.2020 11.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto