Lageraie Karula rahvuspargi külje all Aheru järve lähistel. Pilt on illustratiivne. FOTO: Arvo Meeks

Kas mets on hakanud kaks korda kiiremini kasvama?

  • Keskkonnaministeerium esitleb jätkusuutliku raiemahuna eksitavat näitajat
  • Vanas metsas on tegelikult kaks korda vähem puitu
  • Keskkonnaagentuur vassib omaenda andmetega miljonites tihumeetrites

Jätkusuutmatult suurt metsaraiet ja selle varjamist kahtlustavad metsandusinimesed nõuavad riikliku keskkonnaagentuuri (KAUR) algandmete sõltumatut auditit.

«Lühiajalise kasumi nimel hävitatakse võimalus pikaajaliselt jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks metsanduseks,» hindas Tartu ülikooli metsandusteadlane Asko Lõhmus. «Jätkusuutliku metsaraie valem on kolm tihumeetrit puitu metsahektari kohta aastas, et säiliks mets kui ökosüsteem,» seletas omaaegne metsaülem ning metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi kaitsealade osakonna juhataja Mart Herman. Riigimetsas raiutakse praegu aga ligi kaks korda ja erametsas üle kolme korra rohkem.

Mis on Postimehe metsasari?

Postimehe metsasarjas ilmub kümme lugu. «Me tunneme huvi Eesti metsa saatuse vastu sellepärast, et eestlased on metsarahvas. Me tahame saada suuremat selgust küsimuses, kas me käime oma metsaga ümber vastustustundlikult viisil, et seda jätkuks ka meie lastele ja lastelastelastele,» selgitas Postimehe peatoimetaja Mart Raudsaar.

Vaatluse all on erinevad teemad loodusväärtuste saatusest kuni metsaäri niiditõmbajateni. Metsalugu ilmub igal järgneval reedel. 

Keskkonnaministeerium esitleb olukorda metsas selliste arvudega, mis jätavad mulje, nagu kasvaks mets kiiremini, kui seda raiutakse. Ministeeriumi koostatud graafikul küünib näitaja «Metsa tagavara aastane juurdekasv» üle aastase raiemahu.

 

Sellele näitajale toetudes on ministeerium lubanud Eestis metsa raiuda viimased kümme aastat ja peab praegust raiemahtu jätkusuutlikuks. Nii metsatöösturid kui ka näiteks rahvusvaheline jätkusuutliku majanduse mõttekoda tasalülitavad selle näitaja abiga metsakaitsjaid.

Selle näitaja põhjal metsa raiudes saab Eestile aga kiirelt lageraiering peale. Seda sama andmebaasi järgi, kust ministeerium näitaja välja korjas.

Metsas pole ega teki nii suurt puidutagavara, nagu näitab «Metsa tagavara aastane juurdekasv». Mõlemad arvud on pärit keskkonnaministeeriumile alluva KAURi statistilise metsainventuuri (SMI) andmebaasist.

Eesti metsamaa pindala on 2,2 miljonit hektarit. Kui metsa tagavara suureneks ministeeriumi viidatud näitaja järgi, peaks ühele metsamaa hektarile juurde kasvama keskmiselt 7,1 tihumeetrit puitu aastas. 120 aastat kasvanud võimas männik peaks praegu räägitava juurdekasvu järgi andma puitu 900 tihumeetrit hektari kohta. Annab aga vaid 350 tihumeetrit hektari kohta. Keskmiselt raiutud puidukogus hektari kohta on veel väiksem.

Seda erinevust ei selgita harvendusraied. Näiteks rabametsas ei tehtagi harvendusraiet. Tihedatest metsadest harvendatakse puitu välja keskmiselt 77 tihumeetrit hektari kohta.

Kuidas on KAURi andmetest tuletatud ministeeriumi esitletav, väidetavalt jätkusuutlik raiemaht, selle väljaselgitamiseks nõuavad omaaegsed metsandustöötajad algandmete sõltumatut auditit.

Video: Löögi all on inimestele kõige kallimad metsad. Eesti üht tuntumat ja armastatumat, Taevaskoja-Kiidjärve puhkepiirkonda piiravad igalt poolt suured lageraielangid, Kiidjärve kuklaste kuningriigist on alles vaid riismed.

Keskkonnaagentuur tunnistab sobimatut võrdlust

«Juurdekasvu ja raiemahu otsene kõrvutamine ei olegi kohane, aga üldiselt tulemuste tutvustamisel on keskkonnaagentuurilt alati küsitud nende võrdlust,» tunnistas KAURi metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims.

Miks ministeerium näitajate ebakohase kõrvutamisega avalikkust eksitab? «Keskkonnaministeerium kuvab KAURi andmeid ühel slaidil, kuna metsaseaduse § 6 lõige 2 primm seda võrdlust nõuab,» vastas ministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve. «Nimelt ütleb seadus, et «Vabariigi Valitsusel on õigus metsa loodusliku tasakaalu tagamiseks seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, kui on põhjendatult alust eeldada, et raie maht võib ületada majandatava metsa juurdekasvu».

Riigimetsas raiutakse praegu ligi kaks korda ja erametsas üle kolme korra rohkem, kui lubab saja-aastane jätkusuutliku metsamajandamise valem.

61

Sellest tulenevad jätkusuutliku raiemahu prognoosid järgmiseks aastakümneks. KAURi spetsialistid Allan Sims ja Enn Pärt on esitanud metsanduse arengukava töörühmale, Sims ka selle artikli jaoks hinnangu, et puidutagavara hoidev raiemaht on Eestis 11 miljonit tihumeetrit aastas ehk isegi veidi vähem, kui on viimastel aastatel raiutud.

Varem on Enn Pärt hinnanud jätkusuutlikuks raiemahuks kuni 8,6 miljonit tihumeetrit aastas. Postimehele on ta öelnud, et näitajast «Metsa tagavara aastane juurdekasv» saab puitu kätte alla 70 protsendi.

Pärt kinnitas seda endiselt, kuid ei taganenud metsanduse arengukava töörühmale esitatud hinnangust. «2020. aasta andmetel on meie metsade juurdekasv 16,4 miljonit tihumeetrit. Sellest 70 protsenti on 11,5 miljonit tihumeetrit,» arvutas ta.

Kristel Järve viidatud seadusesäte räägib aga majandatava, mitte kogu metsa juurdekasvust. 13 protsenti metsast on range kaitse all, majandatava metsa juurdekasv on 14 miljonit tihumeetrit. Sellest 70 protsenti on 9,8, mitte 11,5 miljonit ehk Pärt vassib ligi kahe miljoniga.

Lageraie Karula rahvuspargi külje all Aheru järve lähistel. FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) metsakorraldusjuht Veiko Eltermann on hinnanud koguni, et metsatagavara juurdekasv on lageraieks sobiva metsa pindalaga pöördvõrdelises suhtes. «Juurdekasvust on saanud osavatele süsinikukaupmeestele metsarikaste riikide survestamise vahend, kuid metsarikkad riigid peavad siin seljad kokku panema ja kõrgetele ametnikele selgeks tegema, kuidas metsa kasvamine ja süsiniku sidumine on omavahel seotud,» lisas ta.

Kelle huvides arvumäng käib?

Juurdekasvu järgi on riigikogu kinnitanud Eesti metsanduse arengukavasse «jätkusuutlikuks ja säästlikuks» aastaseks raiemahuks 12–15 miljonit tihumeetrit aastas. Sama mahtu nõuavad Eesti erametsaliit ja puidutöösturid ka järgmiseks kümneks aastaks.

Kriitilised metsandusspetsialistid soovivad raiemahtu kuni 8,5 miljonit tihumeetrit, mis tuleneb KAURi andmetest, mitte eksitava juurdekasvunäitaja baasil tehtud hinnangutest. Arengukava tegemine on ummikus ja ministeerium laiutab käsi – huvigrupid ei suuda kompromissi leida.

Kuigi ministeerium kinnitas Postimehele, et ei paku ise tulevikuks jätkusuutlikku raiemahtu välja, ei loobu ministeerium eksitava juurdekasvunäitaja kasutamisest.

Lühiajalise kasumi nimel hävitatakse võimalus pikaajaliselt jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks metsanduseks.

Asko Lõhmus, Tartu ülikooli metsateadlane 

61

«Eestis ei ole jätkusuutlikku raiemahtu ületatud. Kui aastane raiemaht on maksimaalselt paaril aastal ületanud 12 miljonit tihumeetrit, siis perioodi keskmine (2011–2019) raiemaht on 10,7 miljonit tihumeetrit,» ütles Kristel Järve. «Arengukava perioodil ei ole metsa tagavara vähenenud, mistõttu ei ole arusaadavad hinnangud veel väiksemale raiemahule.»

«Arvutuste käigus, mis on aluseks ka Eesti rahvusvaheliste kliimakohustuste täitmise ja seiramise jaoks, on riik leidnud, et aastane raiemaht peab jääma alla 8,6 miljoni tihumeetri,» viitas Eestimaa looduse fondi metsandusspetsialist Siim Kuresoo KAURi varasematele rehkendustele. «Üllatav, et siseriikliku kommunikatsiooni ja poliitikakujundamise tarvis on metoodikamuutus tõstnud seda kriitilist piiri 10–12 miljoni tihumeetrini.»

Poliitilise otsusega kinnitatud raiemahu jätkumist soovib endine metsaülem ja keskkonnaministeeriumi kantsler, praegune Eesti erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv: «Varasematel perioodidel raiumata jäänud küpsed metsad ning uued küpseks saanud metsad võimaldavad järgneval kümnel aastal jätkuvalt raiuda 12–15 miljonit tihumeetrit aastas. Kui mingi perioodi jooksul suudetakse sellist mahtu hoida, siis toimub raiete stabiliseerumine tänase metsa olemi juures 9–10 miljoni tihumeetrini aastas.»

Samas nõustus Talijärv, et metsa juurdekasvu ei saa võrrelda raiemahuga, tsiteerides Eesti maaülikooli emeriitprofessorit Artur Nilsonit: «Metsa juurdekasv oleneb vanuselisest jaotusest. Kui meil on tegemist vanade metsade domineerimisega, siis see juurdekasv on langenud.» (EPL 26.04.2019) Raiesmike ja noorte metsade domineerimise puhul on olukord vastupidine.

Spetsialistid: raiemahtu peaks arvutama pindala järgi

Kriitilised metsandusspetsialistid arvutavad jätkusuutlikku raiemahtu metsamaa pindala ehk selle järgi, kui palju keskmiselt hektarilt puitu saab.

Metsandusspetsialist Rainer Kuuba (Tulevikuerakond) ütles, et kui jätkata hindamist juurdekasvunäitaja järgi, saaks Eesti metsadele, mis pole range kaitse all, lageraietiir peale vähem kui 50 aastaga. Arvutuste aluseks on KAURi andmed 2017. aasta kohta: metsa raiuti siis 12,5 miljonit tihumeetrit, seejuures lageraiega 35 600 hektarit.

Kuuba hoiatab, et tegelik olukord on veel hullem, sest viimastel aastatel on korralik palgimets juba suures osas maha võetud, alles olev vanuse järgi raieküps mets on suures osas väheväärtuslik.

Kiidjärve kuklaste õpperajast Põlvamaal on raiete tõttu endine vaid murdosa. FOTO: Arvo Meeks

Üks hiljutisele vanade metsandustöötajate pöördumisele alla kirjutanutest Enno Kuldkepp lisas, et jätkuv raiumine juurdekasvu järgi tähendab, et vanad metsad kaovad lihtsalt ära.

Endise Elva metsaülemana teab Kuldkepp, et 120-aastase ilusa männimetsa hektarilt saab puitu 350 tihumeetrit, keskmiselt metsahektarilt veel vähem (2017. aastal saadi 284,5 tm). «Jagades tihumeetrid metsa küpsemiseks kuluvate aastatega, saame kolm tihumeetrit aastas, lehtpuu puhul veidi rohkem. RMK raiub praegu aga 5,6 ja erametsas raiutakse üle 10 tihumeetri metsamaa hektari kohta,» nentis Kuldkepp.

Kui oletused varjatud üleraie kohta saavad kinnituse, peaks järgneval kümnendil raiuma vaid 4–5 miljonit tihumeetrit aastas, et metsavaru taastuks.

Audit aitaks andmeid kontrollida

Tartu Ülikooli metsandusteadlane Raul Rosenvald nentis, et riik planeerib majandusmetsade olulist noorenemist, analüüsimata selle mõju metsaelustikule või metsa kõrvalkasutusele. Ka RMK plaanidest («KAH aladel metsamajandustööde planeerimine ja läbiviimine»  2019 II kvartal. RMK auditi aruanne nr 93. 28.06.2019) loeb välja, et 20 aasta pärast pole inimeste armastatud puhkealadel enam üle saja-aastast metsa.

Juurdekasvu ja raiemahu otsene kõrvutamine ei olegi kohane, aga tulemuste tutvustamisel on alati küsitud nende võrdlust.

Keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhtivspetsialist Allan Sims

61

«Tegelikult tuleks arvestada metsa kui terviku väärtusega ja see seab «raieringidele» täiendavad piirid,» lisas Asko Lõhmus. «Puidu mahukasvu (juurdekasvu) põhjal tehtud rehkendus ei ole isegi majanduslikus vaates korrektne, ja kui arvestada ka metsade teisi väärtusi, siis on optimaalsed raievanused veel märksa kõrgemad. Eesti metsanduses on aga kujunemas mitmekesiste võimalustega metsamaastiku asemele ulatuslikud vaesunud ja ebaselge tulevikuväärtusega noorendikud.»

Lõhmus nentis, et teadlased saavad analüüsides tugineda ainult nn talupojatarkusele. «Statistilise metsainventuuri (SMI) algandmed pole isegi teadlastele kättesaadavad,» ütles ta. Algandmed täpsete tulevikuprognooside tegemiseks on vaid KAURi käsutuses.

Seetõttu soovivad vanad metsandustöötajad oma pöördumises tegeliku aastase jätkusuutliku raiemahu teadasaamiseks sõltumatut auditit SMI andmetele. «Ei saa pidada õigeks, et kogu riigi metsandusstatistika on ilma igasuguse kontrollivõimaluseta,» leiavad nad.

Kirves Eesti metsa kohal

Samal ajal kui ilmus Postimehe metsasarja esimene lugu oli Kanal 2 eetris Reporteri metsateemaline erisaade «Kirves Eesti metsa kohal». Saates debateerisid omavahel erametsaomanik Rainer Kuuba, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve, Eestimaa Looduse Fondi juht Tarmo Tüür, Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus ja Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.

Saatest saab lugeda ka Postimehe otseblogi, milles avaldasid omi seisukohti keskkonnagentuuri poolt Allan Sims ja Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.

10.09.2020 12.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto