Ardo Hansson: kõiki kärpeid ei tule vältida

Ardo Hansson. FOTO: Mihkel Maripuu

On vähemalt neli põhjust, miks riigieelarve üksikuid kuluartikleid kärpida, kirjutab Eesti Panga endine president Ardo Hansson.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Sügis on käes ja 2021. aasta riigieelarve koostamine võtab hoogu. Keskseks debatiteemaks on kerkinud näiliselt lihtne ja loogiline küsimus: kas kärpida või mitte kärpida? Tegelikult on selline ühemõõtmeline mustvalge küsimusepüstitus piinlikult primitiivne ja eksitav.

Üle kümne miljardi eurose riigieelarve koostamine on palju keerulisem ja mitmekülgsem ülesanne. Valitsemissektori kulutuste kohendamiseks võib olla nii tsüklilisi kui ka struktuurseid põhjusi, mis tõmbavad otsuseid eri suundades. Hoolikam pilk näitab, et kuigi üks võimalik kulude kärpimise põhjus tõesti ei kehti, on konkreetseteks kärbeteks veel mitu head põhjust.

Suvel oli mul au osaleda valitsuse kokkukutsutud nn majanduse elavdamise eksperdikogu töös. Pärast juuni lõpust augusti keskpaigani toimunud arutelusid esitasime peaminister Jüri Ratasele kokkuvõtte meie peamistest soovitustest. Mitu neist keskendus eelarvepoliitika rollile ja hoiakule praeguses keerulises ja muutuvas keskkonnas.

Oma kokkuvõttes mainis eksperdikogu võimalikke kärpeid vaid ühe korra. Soovitasime, et «riigieelarve tulude vähenemist kriisiolukorras ei kaeta kärbetega, vaid eelarve puudujääkide katteks võetakse laenu.» See väga täpselt sõnastatud lause ei ütle sugugi, et kärpeid tuleks üldiselt vältida. See lihtsalt osutab, et üks konkreetne tegur – maksutulu tsükliline langus – ei ole iseenesest põhjus kompenseerivateks kärbeteks.

10.09.2020 12.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto