Sisukord
Arvamus
Tänane leht
11.09.2020
Eesti Kas mets on hakanud kaks korda kiiremini kasvama? (61) Eesti lühiuudised Lähiajal laenurahata ei saa (2) Reform võib tuua Tartu ülikooli kliinikujuhtidele tähtajalised lepingud Skisofreenia on veretestiga tuvastatav (3) Majandus Majanduse lühiuudised Pruuli: tegevuse lõpetamine on ka ettevõtluse osa, seda ei pea häbenema (1) Välismaa Välismaa lühiuudised Intervjuu ⟩ Läti tahaks Balti reisimulli reformida Arvamus Juhtkiri: et mets ei läheks metsa (5) Marica Lillemets: raha põle(b) (12) Ardo Hansson: kõiki kärpeid ei tule vältida (14) Peeter Järvelaid: väljaöeldul on hind Kalev Stoicescu: lääne-Vene suheted tuleb mürgist puhastada (6) Andrus Karnau: pardaajakiri kui asitõend (1) Lugejakiri: kõrgtasemel jäätmeringlusest Maarjamäe näitel (13) FOOKUS ⟩ Jonas Nahkor: saagu linnadesse hea valgus! FOOKUS ⟩ Rein Kuresoo: tähevalgus ja ilusa linna tuled FOOKUS ⟩ Marko Mägi: üha valgemad ööd panevad linnaloomad ja -linnud teistmoodi käituma Kultuur Arvo Pärdi sünnipäeva tähistatakse kontsertide ja telesaatega Palju õnne! ⟩ Mis on Arvo Pärdi saladus? (9) Super Mario saab 35 Sport Spordi lühiuudised KOLUMN ⟩ Kuidas kasvas 28-aastane jalgpallikoondislane? (1) Avo Keele teekond Läti koondisega: déjà-vu, kemplemised tööandjatega ning õllevaba verstapost Koroonapesas hooajaks valmistuv Vene: kuidagi sattusin jälle kõige hullemasse kohta Võrkpalliliidu suur plaan lendas koroona tõttu vastu taevast Tartu Ihaste metsatüli uus vaatus: omanik piirab metsa aiaga (19) Hans-Martin Tammesalu: koroonale ei tasu võimalust pakkuda Üldplaneering pöörab parkidele liiga vähe tähelepanu (2) Õpilaskodust sai hostel, koolimaja ootab sama saatus (2) Tasuline parkimine jõuab nüüd ka Annelinna Tartu lühiuudised Firmad vaidlevad ja tänav ootab asfalti Eesti moodne linnakodu kujunes saksakeelsete elanike vastuseisus Bigbanki võrkpallimeeskonnas mängivad sel aastal vaid eestlased Mida teha kahe sajandi vanuse maailmapärandiga? (1) 50 aastat järjest igal sügisel kooli Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: et mets ei läheks metsa

2 min lugemist
  • Ametkonnad peidavad avalikkuse eest mitmeid andmeid
  • Metsanduses ei lähe lühi- ja pikaajalised plaanid kokku
  • Tänasest alustab Postimehe kümneosaline metsasari
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Kaasamisest räägitakse küll palju, kuid salata ei saa, et ministeeriumid peidavad andmeid ja analüüse üsna sügavale institutsionaalsete sahtlite põhja. Tänane Postimees kirjutab, kuidas keskkonnaministeeriumi kaheldavad prognoosid metsa juurdekasvu küsimuses on tehtud andmebaasi põhjal, mis ei ole isegi teadlastele ligipääsetav.

Tegu ei ole üksikjuhtumiga. Kolmapäevase Postimehe arvamuskülgedel kirjutas kodanikuaktivist Priit Humal, kuidas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on salastanud analüüse ja memosid, mis puudutavad Rail Balticut ja raudtee elektrifitseerimist.

Info annab võimu ja kui võim peidab avalikkuse eest andmeid, mille põhjal tehakse meie kõigi elukeskkonda mõjutavaid otsuseid, siis on raske sellel näha muud põhjust kui soovi juba ette summutada võimalikku kriitikat langetatud otsuste ja arendatavate tegevuskavade kohta.

Enamasti satuvad salastamise alla valdkonnad, milles lühiajalised ja pikaajalised huvid on vastuolus. Metsamajandamine on üks sellistest. Metsa raiumine on valitsusele mugav tuluallikas, millega võita kiiresti poliitilist populaarsust. Kuidas aga raie mõjutab elukeskkonda pikas perspektiivis, ei mängi rolli, sest valimistsükkel on metsa kasvamisega võrreldes lühike aeg. Nii on valitsusel ilmne motivatsioon näidata, et metsa juurdekasvuga on kõik korras ja raiemahtu võiks isegi suurendada.

Kuigi statistilise metsainventuuri andmebaas pole kättesaadav, on eksperdid kaudsete andmete põhjal keskkonnaministeeriumi analüüsi kahtluse alla seadnud ja väidavad, et riik raiub kaks ja erametsaomanikud lausa kolm korda rohkem metsa, kui tohiks. Kui see on nii, siis langeks seadusandjale tugev surve muuta raie-eeskirjad rangemaks.

See läheks otseselt vastuollu metsatöösturite huvidega, kelle tegevust hakkaksid rangemad eeskirjad piirama. Nii on ka nende huvides analüüs, et metsa kasvab peale rohkem, kui raiutakse.

Pikaajalised huvid ei tähenda, et raiuda ei tohi üldse, vaid seda tuleks teha mahus, mis tagab ökosüsteemi jätkusuutlikkuse ja kasutab puitu sellele kõrget lisaväärtust andes.

5

Pole ka kahtlust, et raiehuviliste suhtlusvõrgustikud on nii era- kui ka avalikus sektoris läbi põimunud. Näiteks on praegune erametsaliidu tegevjuht endine keskkonnaministeeriumi kantsler. Mõlemas sektoris on neid, keda huvitab eeskätt metsa majandamise lühiajaline kasu.

Avalikkusel on aga pikaajalised huvid. Nende kaitseks on tähtis, et otsused tehtaks adekvaatsete ja kontrollitavate analüüside põhjal. Pikaajalised huvid ei tähenda, et raiuda ei tohi üldse, vaid seda tuleks teha mahus, mis tagab ökosüsteemi jätkusuutlikkuse ja kasutab puitu sellele kõrget lisaväärtust andes. Kõik need teemad vajavad põhjalikku ja avalikku arutelu.

Postimees on võtnud eesmärgiks seda arutelu arendada. Tänasega alustame kümnest loost koosnevat metsamajandamist käsitlevat sarja. Sarja eesmärk on elavdada ühiskondlikku arutelu selle üle, kui palju on Eestis metsa tegelikult ja kui palju tohiks seda raiuda, et see jõuaks taastuda ja et me ei jääks metsatuks.

Analüüsime, millised on metsa­raiumisest saadavad tulud ja mida nendega ette võetakse. Vaatleme ka seda, kes on suurejoonelise metsaäri ja raielobi taga. Loodetavasti aitab arutelu viia arukate otsusteni ühe meie suurima ühiskondliku, majandusliku ja sümboolse ressursi kasutamise üle.

Seotud lood
10.09.2020 12.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto