Sisukord
AK
Tänane leht
12.09.2020
Eesti Lätti reisimine tähendab kahenädalast karantiini (3) Tartu prügipõletustehase juht: uut tehast oleks vaja nii ruttu kui võimalik (6) Eesti lühiuudised Me ei ole tomatid! Riigikogu sügishooaeg kisub vanad haavad lahti (7) RMK lükkas puhkemetsa raie rahva survel edasi (7) Taani pikendab oma sõdurite Eestis olekut Video ⟩ Üks käsi piduril, teine roolil. Naine päästis 30 eakaga bussi kindlast avariist. (14) Mustamäel läheb parkimine tasapisi tasuliseks (4) Majandus Kultusaktsia Tesla raju aasta Ettevõtete tulemustel polegi praegu tähtsust (2) Kauplemisaktiivsus Tallinna börsil hakkas taas kahanema Välismaa Johnsoni trikk vihastas Brüsseli välja (4) Välismaa lühiuudised Aasia tuumariikide piiril hõõgub konflikt (1) Amazonase farmerid nõuavad õigust põletada vihmametsa põlluks (4) Arvamus Juhtkiri: Lätil on päris oma mull (8) 21. sajandi genotsiid Ida-Turkestanis (6) Meinhard Pulk: jalgpalli tegelikud muremärgid (1) Saatuse tahtel rahva kangelane (4) Ülitundliku fooriga linnapea Aiva võidukas nohik Tegija, vabandusteta! Mart Raukase essee: kohtumine klassikaga (4) Jaanika Peerna: New Yorgi pale on avanenud mitme uue nurga alt VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Maalikunstnik Kristi Kongi: «Ärev-kummaline aeg võib panna meid uude suunda liikuma» (1) Kultuur VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Maalikunstnik Kristi Kongi: «Ärev-kummaline aeg võib panna meid uude suunda liikuma» (1) Sport Jaanus Kriiski kolumn: Eesti kümnevõistlus kui Team Estonia ülesehituse mudel Videod ⟩ Eesti kiireimad sportlased – hobujõud lömastavad gravitatsiooni ja kondijõu (1) Karjääri olulisimaks hooajaks valmistuv Kullamäe lõpetas «õige» positsiooni kohta käivad arutelud Merendus Merenduse lühiuudised Jaak Kaabel: laevad on uued, aga juba ehitame neid ümber (2) Tallinn Mustamäel läheb parkimine tasapisi tasuliseks (4) AK 21. sajandi genotsiid Ida-Turkestanis (6) Suured elektrifirmad jäävad rohepöördest maha (4) EKI keelekool: üks muinane jutt ehk muinasjutt Mart Raukase essee: kohtumine klassikaga (4) Jaanika Peerna: New Yorgi pale on avanenud mitme uue nurga alt Vahur Laiapea: mure musta hobusega. Marie Heibergi hääbumine VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Maalikunstnik Kristi Kongi: «Ärev-kummaline aeg võib panna meid uude suunda liikuma» (1) Don DeLillo täppiskirjandus Närune oled, hingeke! Hando Runnel – aednik Eesti Eedenist Mees, kes ei mahtunud kivi peale Juurikas. Algas Eesti filmiklassika tenetiseerimine Juurikas. Maailm toibub ralli­vapustusest Nädala plaat: Uneskõndijate taustamuusika Arter Rally Estonia peakorraldaja Urmo Aava: peaks vaatama, kas Ott Tänak on päris inimene (5) Koroonadetektiivid ajavad jälgi, kuidas kuri tõbi levib Kadri Tikerpuu: Lollid suudavad ära reostada kogu avaliku ruumi (13) Paris Hiltoni, Donald Trumpi tütre ja teiste kuulsuste ihukaitsja leidis tõelise ilu... meie Eestis! (1) Ore peakokk Silver Saa teeb seentest toidukunsti. Tee järele: puravikuampsud ja kukeseenekaste Tuleneelajad, suu vett täis Ehe limusiin aastast 1929 IFA maskide taga. Ülevaade Berliini messist kohapealt Südamete võitmise saladused Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: üks muinane jutt ehk muinasjutt

2 min lugemist
Raamatuillustraator SIIMA SHKOPI illustratsioon raamatust "Lugu Tom Pöialpoisist ja teisi Inglise muinasjutte". FOTO: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Eesti Keele Instituudi vanemleksikograaf Vilja Oja kirjutab sõna muinasjutt ajaloost.

Muinasjutt on väljamõeldud lugu, milles inimeste unistused ja praktilised soovid võivad täituda ulmeliste tegurite abil. Õnnestumise tagab peategelase headus, osavus, töökus ja teised positiivsed omadused, seevastu õelus toob teenitud karistuse. Tavaliselt leidub muinasjutus ka õpetlik iva. Liitsõna muinasjutt on murretes hajusalt levinud peamiselt Põhja-Eesti alal. Kirjakeeles kohtame seda nimetust esmalt 1893. aastal ilmunud Ferdinand Johann Wiedemanni saksa-eesti sõnaraamatu teises trükis, võimalik, et tänu redigeerijale, Jakob Hurdale. Varem kasutati üldisemat nimetust ennemuistne jutt ning variante ühenditest muina ja muinane jutt, muistne, ammumuistne ja vanamuistne jutt, vanaaja ja vanaao jutt või öeldi lihtsalt jutt.

Sõna jutt ja tegusõnad jutustama, jutlema, ütlema lähtuvad läänemeresoome-mordva tüvest. Eesti keelega sarnaseid tähendusvasteid on soome, karjala, vadja, isuri, liivi, saami, ersa ja mokša keeles. Võrdluseks olgu mainitud, et läänemeresoomlaste naabruses kõneldavates indo­euroopa keeltes on tegusõna tähendusega «ütlema, rääkima» ja muinasjuttu märkiv nimisõna samuti moodustatud omavahel ühisest tüvest, näiteks rootsi saga ja säga, sade, vene skazka ja skazať, läti pasaka ja pasacīt.

Liitsõnades nagu muinasaeg ja tollast kultuuri, kohti, inimesi või keeli märkivates nimetustes tähendab muinas- «väga vanasse aega kuuluv, esiajalooline». Eesti muinas- ja selle soomekeelne vaste muinais- on vormid läänemeresoome keeltes tuntud omadussõnast muinane ~ muinainen ~ muinoinen tähendusega «endisaegne, muistne». Muinasjutte luuakse ka tänapäeval ja edaspidi. Miks nimetame neid siis muinas- või ennemuistseiks juttudeks?

Omadussõna muinane on tuletis soome-ugri algupäraga sõna muu oleva käände mitmuse vormist muina. Ajalooliselt väljendas na-lõpuline kääne kohta või aega, milles tegevus toimub. Umbmäärane asesõna muu tähistab midagi ebamäärast ja abstraktset, muina osutab seega määratlemata ajal ja kohas juhtuvale. Muinasjutt räägibki harilikult sündmustest, mis nagu oleksid aset leidnud kuskil ­eemal tundmatus kohas ja millalgi kauges minevikus. Sõna muu ei viita minevikule, vaid märgib mõistet «mingi teine, siinsest või praegusest erinev». Näiteks meie lähimas sugulaskeeles, liivi keeles tähendab liitsõna muunaaigast «tulevaasta, järgmisel aastal» ning muupõ «homme». Sõnast muu on moodustatud palju tuletisi, sealhulgas ka eesti muiste ja muistne. Et rõhutada jutustatava suurt vanust, on nimetusele muistne jutt lisatud täiendosis vana-, ammu-, enne-. Liitsõna muinasjutt on omaette piisavalt täpne termin.

Seotud lood
11.09.2020 14.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto