Juhtkiri: Lätil on päris oma mull

  • Läti sulges täna öösel piiriülese liikumise Eestiga
  • Teised Euroopa riigid on piiranguid leevendanud
  • Tulevikus võib lõunanaaber siiski taas piirid avada
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Täna öösel kell 00.00 katkestas Läti vaba reisimise Eestist, kus Covid-19 nakatumiskordaja on tõusnud Läti talu­vuspiirist kõrgemale. Niisugune on Balti reisi­mulli kuulsusetu lõpp.

Varasuvel olid Baltimaad ühed esimesed Euroopas, kes taastasid omavahel piiriülese liikumise, mida võimaldas ühtlaselt madal nakatumismäär. Hilissuvel aga hakkas nakatumiskordaja tõusma, ületades Eestis Balti mulli punase joone, milleks on 16 nakatunut 100 000 inimese kohta. Leedu näitaja 15,6 on praegu veel napilt joone all.

Kurb, kuid siinkohal sobiks parafraseerida vend Johannest «Viimsest reliikviast»: «See ei ole lõpp. Mull kestab edasi.» Üleeile tegi Leedu tervishoiuminister Aurelijus Veryga Lätile ja Eestile ettepaneku tõsta Balti mulli ülemine nakatumislävend 25 juhtumile 100 000 elaniku kohta. Sellist lävendit on pakutud ka Euroopa ühiseks piirmääraks, millest kõrgema puhul hakatakse vaba piiriülest liiklust piirama.

Eesti võttis Leedu ettepaneku vastu, kuid mitte Läti, kus on stabiilselt olnud Balti riikidest kõige madalam nakatumiskordaja. Kuigi pole täpselt teada, mis on Läti madala nakatumismäära põhjus, ütles Läti välisminister Edgars Rinkevičs Postimehele, et Lätis on tajutav ühiskondlik surve rangete piirangute hoidmisele: «Ükskõik, mida me riigi sees ei teeks, ­inimesed seavad küsimuse alla, kas valitsus on täitnud oma kohustust neid ­kaitsta.» Selles kontekstis on mõistetav Läti valitsuse soovimatus reegleid lõdvendada.

JUHTMÕTE

Võib olla üsna kindel, et oma mulli sulgumine hakkab ahistama Läti turismi ning majandust laiemaltki, mis varem või hiljem avaldab mõju ka lõunanaabri avalikule arvamusele.

8

Leedust varem, neljapäeval, suurendas ka Soome vaba liikumist lubavat nakatumiskordajat, ja seda üle kolme korra: kaheksalt 25-le. Lisaks lubatakse riiki inimesi ka suurema nakatumiskordajaga maadest, kui tulijal on ette näidata negatiivne testitulemus. Soome otsus on riigile pöördeline ning see on tehtud lootuses elavdada majandust ja turismi. Eriti tähtis on see, et ka juhul kui nakkuskordaja ületaks 25, ei sunniks see karantiini jääma pendelrändajaid Eestist, kelle töökoht on Soomes.

Kindlasti sõltuvad valitsused oma otsustes elanikkonna suhtumisest. Üliliberaalse koroonapoliitikaga Rootsis on elanikkond üsna üksmeelselt toetanud valitsuse poliitikat, hoolimata suurest suremusest kevadisel koroonaperioodil ja sellest tingitud rahvusvahelisest kriitikast. Nüüd avab Soome otsus reisimisvõimaluse ka Rootsist. Arvestades Soome varasemat jäikust ­Rootsi ja Norra suunal, on tegemist silmapaistva arenguga, mille kõrval hakkab Läti koroonapelglikkus tunduma ülepingutatuna.

Samas ei ole Läti mull ka täiesti läbistamatu: Lätisse saavad endiselt vabalt minna need, kes seal töötavad või õpivad, samuti inimesed, kes vajavad seda transiidiks. Neil tuleb lihtsalt avalikes kohtades kanda kaitsemaski. Lubatud on ka vaba liikumine Eesti ja Läti piirivaldade vahel.

Võib olla üsna kindel, et oma mulli sulgumine hakkab ahistama ­Läti ­turismi ning majandust laiemaltki. ­Varem või hiljem avaldab see mõju ka lõunanaabri avalikule arvamusele, seda enam, et praegused haigestumisjuhtumid tunduvad olevat kergekujulisemad kui kevadised, ja naabrid kõrval julgemad. Kui see on nii, siis saab ehk varsti näha, kuidas Läti oma mulli seest välja tuleb ja meile oma piirid jälle lahti teeb.

11.09.2020 14.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto