Taavi Veskimägi: kust tuleb elekter tulevikus?

Tulevikuenergeetikas pole keskset kohta põlevkivil ja Venemaa mõju Eesti elektrisüsteemile on kõrvaldatud, kirjutab Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Elering vastutab Eesti elanike elektri ja gaasiga varustamise eest. Kogemuste põhjal võib järeldada, et seni kuni tuled põlevad ja toad on soojad, jätavad energiavarustuse küsimused inimesi külmaks. Aga kui tuled kustuvad ja toad lähevad külmaks, on energeetikud järgmisel hetkel esilehekülgedel. Seega, hea töö tunnus on see, kui neil teemadel avalikku arutelu ei ole. Siis oleme meie Eleringis koos elektritootjate, tootvate tarbijate, müüjate, jaotusvõrguettevõtjate ja kõigi nendega, kes aitavad energiasüsteemi töös hoida, teinud oma tööd hästi.

On aus möönda, et ühiskonnas võib tajuda muret energiasüsteemi murranguliste muutuste valguses: kust tuleb elekter tulevikus? Seega on siiski vajalik veidi selgitada järgnevate aastate tegevuskava, mis tagab Eesti elektrivarustuse Eestis aastast 2030 ja edasi. Aga olgu ette öeldud, et meie väärtustega Eleringis ei ole kooskõlas plaanimajanduslik lähenemine à la «siia tulgu sellist kütust kasutav elektrijaam». Mis oleks lihtsalt mõistetav ja mille üle saaks avalikult arutada stiilis «mina pooldan põlevkivi elektrijaama Narva» või «mina tuumajaama Eidaperesse» või «mina hoopis gaasielektrijaama Sindisse».

Meie usume turumajandusse, kus tuleb luua ennustatav reeglistik, mille alusel saaksid turuosalised otsustada, millise kütuse ja genereerimise põhise elektrijaama nad kuhugi soovivad rajada. Ambitsioon otsustada elektrijaamade ehitamine administratiivselt viib fiaskoni nagu Auveres, kus ehitati riigi kapitali toel 600 miljoni eurone elektrijaam, mis mõned aastad pärast valmimist on selges vastuolus valitsuse enda kliimapoliitika eesmärkidega, ja isegi kaugelt vaadates on keeruline mõista, kuidas see jaam ilma varasid alla hindamata oma investeeringu võiks tagasi toota.