P, 27.11.2022

Poliithooaeg algas tugeva noodiga

Anna Ploompuu
, reporter
Poliithooaeg algas tugeva noodiga
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 39
President Kersti Kaljulaid rõhus oma kõnes ka sellele, et tõelises heaoluriigis on riigi positiivne tähelepanu alati nõrgemas positsioonis olijal, olgu selleks vähemused, üksikvanemad, vähese sissetulekuga pered või puuetega inimesed. 
President Kersti Kaljulaid rõhus oma kõnes ka sellele, et tõelises heaoluriigis on riigi positiivne tähelepanu alati nõrgemas positsioonis olijal, olgu selleks vähemused, üksikvanemad, vähese sissetulekuga pered või puuetega inimesed. Foto: Tairo Lutter

Eilsel riigikogu sügishooaja avaistungil kutsus president Kersti Kaljulaid riigikogulasi üles usaldama ­omavalitsusi kohaliku elu korraldamisel ning kritiseeris koalitsioonileppesse raiutud referendumi korraldamist tuleva aasta sügisel ­kohalike valimiste ajal. Riigipea kõnepulti astudes lahkus riigikogu saalist vähemalt neli EKRE liiget.

«See ei olnud aktsioon,» ütles EKRE fraktsiooni asejuht Helle-Moonika Helme, lisades, et aktsiooniks võinuks seda nimetada, kui terve erakond oleks presidendi kõne ajal saalist välja kõndinud. Praegusel juhul käitus aga iga riigikogulane nii, nagu ise kõige õigemaks pidas.

Pilk kohalikele valimistele

Näiteks riigikogu liige Kert Kingo (EKRE) ei pidanud õigeks kuulata presidenti, kuna riigipea toetas vägivallaennetuse auhinna saajate seas Mikk Pärnitsat. «Mul oli väga konkreetne põhjus. Arvestades viimaseid sündmusi, kus president tunnustas Mikk Pärnitsat. Mina tõlgendan seda kui toetust vägivallale,» ütles Kert Kingo. «Hoolimata sellest, et opositsioon on olnud väga kriitiline Henn Põlluaasa arusaama suhtes demokraatiast, ei näinud ma küll, et keegi oleks demonstratiivselt tema kõne puhul lahkunud,» märkis Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juht Indrek Saar. «Mitte et seal oleks väga palju sisu olnud,» lisas ta.

Presidendi kõnet Kingo kommenteerida ei osanud, kuna saalist lahkununa ta seda ei kuulnud.

Ühe teemana tõi president esile tuleva aasta kohalike valimiste sügisesse plaanitud rahvahääletuse põhiseaduse muutmiseks, nii et seal oleks selgelt määratletud abielu kui mehe ja naise vaheline liit. Kaljulaidi sõnul ei lahenda perekonna mõiste üle arutlemine kohaliku elu probleemi, kuid häirib kohalike valimiste eel kindlasti lahenduste otsimist ja kardetavasti varjutab ka tõsise debati omavalitsuste tugevdamise üle.

Märksõnad
Tagasi üles