Sisukord
Arvamus
Tänane leht
16.09.2020
Eesti Iga kahesajas riskiriigist naasja annab positiivse koroonaproovi (3) Kurjategijad üritasid õhkida rahaautomaati Tallinna Sadama kohtuprotsess pannakse pausile (8) REPORTAAŽ ⟩ Megativoli ekstreemsed atraktsioonid, võõrkeelsed instruktorid ja lakkamatu lärm (31) Tallinna öise kõrtsikeelu idee on jälle arutusel (5) Eesti lühiuudised Aedu ründab hiidnälkja kiirem ja aplam sugulane (3) Kaitseminister Jüri Luik: kaitsekulutusi ei tohi vähendada (1) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti Fortumo lõi käed Amazoni ja Jioga Sada suuremat tööandjat on kaotanud tuhatkond töökohta (2) Üle saja töötaja koondanud Starship hakkas uuesti palkama Välismaa Sügisel jõuab Euroopasse uus viirussurmade laine (7) Välismaa lühiuudised Koolikell heliseb sel sügisel ettevaatlikult Partnerite survel pani Netanyahu Iisraeli kinni Rootsi rahulikku nakkuspilti toetab püsiv kava Graafik ⟩ Ohutusega juhib Euroopa tabelit Läti, nakatumiste arvuga Hispaania Arvamus Juhtkiri ⟩ Juhtkiri: kui ihkad sõda, valmistu rahuks (29) Erik Aru: ikka on võimalik! (3) Urve Läänemets: harimatusel on hind (10) Henn Leetna: kas kõrgeima riigivõimu kandja on riigikohus? (29) Edgar Kaskla: USA valimised – mis saab edasi? (6) Edward Lucas: kui mask eest rebida, jääb järele kohmetu mees (23) Erkki Bahovski: hirmud ja tegelikkus Carina Paju: 20 aastat arvamusartiklist «Korruptsioon peab Eestis olema» (1) FOOKUS ⟩ Kaugteenused tulid, et jääda FOOKUS ⟩ Kadri Tammepuu: kurjast vaenlasest sai kaugnõustamise vader FOOKUS ⟩ WHO: Covid-19 kriisi tervisemõjud selguvad tulevikus Kultuur Teatrimaastikul on kasvanud teadmatus ja ebavõrdsus Sport Spordi lühiuudised Ametlik: hõredate ridadega Kalju peab pühapäeval astuma Levadia vastu Kontaveit seljatas raske nädala ja tunneb end väljakul väga enesekindlalt (2) «On rumal ja lühinägelik mõelda, et kõikide Norra suusatajate edu taga on astma.» Läänemaailma pantvang ja nõiajaht – Venemaa olümpiavõitja rabav versioon dopinguvaidlusest (1) Maailmas ainulaadne: Art Arvisto voolis kolm kümnevõistlejat 8000 punkti meesteks Tartu Bussijaam läheb remonti Irja Alakivi: prügipõletustehas nagu põrsas kotis (1) Kuhu küll kõik õued jäid? Kaja Põlluste: stressirohke töökeskkond suurendab eksimisriski Vanal sõjalennuväljal kolivad noored ja vanad ühe katuse alla Tartlased päästavad järelejäänud toitu Spordifännidelt nõuab uus elu maski ja keelab pasunad Võidu tehases kinnitab kanda kultuurilinnak Polikliiniku peaarsti kabinetis ripub luuletaja ema graafika Meelelahutus Koomiks Sudoku

Irja Alakivi: prügipõletustehas nagu põrsas kotis

2 min lugemist
Irja Alakivi FOTO: Tairo Lutter

Kuidagi ei ole võimalik nõustuda, et uue suure ohtlike jäätmete põletamise tehase ehitamine ja käitamine Tartu linnas on a priori ohutu või olulise keskkonnamõjuta, nagu väidavad Ravila tänavas asuva senise käitlemiskoha omanikud, ettevõtete Eesti Keskkonnateenused ja Epler & Lorenz esindajad. (Vt TPM 7.9 ja PM 11.9). Hüüatus, et uut tehast oleks vaja nii ruttu kui võimalik, ei peaks tähendama seda, et Tartule kavatsetakse «põrsast kotis müüa» ja et Tartu peaks sellega leppima.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus sätestab, et keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on tähtis, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Üleminek seniselt põletusmahult 2000 tonni põletusmahule 15 000 tonni aastas ei tähenda muutust ainult koguses, vaid kõige olulisemalt selles, mida kavatsetakse uues tehases põletada. Seni on Ravila 75a põletatud ainult haiglajäätmeid, nagu kinnitatakse 2019. aastal ettevõtte poolt keskkonnaagentuurile esitatud keskkonnaaruandes.

Riskid ohtlike jäätmete käitlemisel võivad olla poliitilised, õiguslikud, tehnoloogilised või reputatsioonilised.

1

Uue tehasega kaasneda võivate keskkonnamõjude hindamine aitaks kavatsustest selgust saada ja ka mõjud saaksid loodetavasti korrektselt hinnatud. Märgin veel, et Eestis tekib keskkonnaagentuuri andmetel üle 120 000 tonni põletamiseks kõlblikke ohtlikke jäätmeid.

Kindlasti on ka oluline, kuidas käideldakse ohtlike jäätmete lendtuhka ja kuidas koldetuhka – ka need mõlemad on ohtlikud jäätmed. Euroopa Liidu prügiladirektiiv on karm.

Riskid ohtlike jäätmete käitlemisel võivad olla poliitilised, õiguslikud, tehnoloogilised või reputatsioonilised.

Võimalikud keskkonnaintsidendid, mis võivad realiseeruda või ka mitte realiseeruda, on mitmesugused: lekked, kõrvalekaldumised lubadest, heitveeintsidendid, õhuheitmete intsidendid, tulekahjud, plahvatused. Kõik need vajavad analüüsi ja selgitusi, enne kui hilja. Tegu on siiski Eesti suuruselt teise linnaga, kuhu soovitakse uut tehast ehitada.

Tegu on siiski Eesti suuruselt teise linnaga, kuhu soovitakse uut tehast ehitada.

1

Jäätmete põletamisel, veelgi enam ohtlike jäätmete põletamisel lendub heitgaasidega mittemetaanseid orgaanilisi ühendeid, lämmastikoksiide, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi, kloorvesinikku, vesinikfluoriidi, pliid, elavhõbedat, kaadmiumi, mangaani, vaske, dioksiine ja furaane. On, mille pärast muret tunda.

Tartus on küll aastatel 2004–2016 vähenenud välis­õhu saasteluba või keskkonnakompleksluba omavate ettevõtete poolt välisõhku heidetavate saasteainete kogused, kuid seda põhiliselt soojatootjate juures toimunud muudatuste tulemusena.

Seotud lood
15.09.2020 17.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto