Sisukord
Eesti
Postimees
06.07.2020
Estoonlased lahkavad Aivar Mäed tabanud süüdistuste tagamaid (2) Eesti Eesti lühiuudised Riigikogu koguneb arutama töölubade pikendamist Martin Helme lubab uut tooni Riigikülasse tulekivi tooma Majandus Majanduse olukord on halb, aga tulevik pakub lootust Majanduse lühiuudised Välismaa Uued viiruskolded sunnivad tuhanded inimesed koduseinte vahele Välismaa lühiuudised PÕHJALA VAADE ⟩ Noori rõhub stress ja ühiskondlik surve Doonau delta traditsiooniline eluviis taandub mootorimüra ees Arvamus Peatoimetaja Mart Raudsaar: ajakirjandus ei ole kohus (1) Juhtkiri: EKRE ujub jõuliselt vastuvoolu (2) Juku-Kalle Raid: dalai-laama juubelil on paras meenutada, et ükski autoritaarne suurriik ei ole lihtsalt niisama altruistlik Raimond Kaljulaid: kuidas toetada maaomavalitsusi? 5. juuli 1940: valimisetendus algab Kultuur Kapitalist astub kirikusse ja küsib: «Palju maksab?» Elab veel funk Kultuuri lühiuudised Kas on kerge olla noor?* Sport Tänak meelitas Viru rallile oodatust rohkem pealtvaatajaid Spordi lühiuudised Karistused rikkusid Hamiltoni nädalavahetuse Flora võidutses, Trans kurvastas, Paide rõõmustas Tartu Piret Bristol: muutuste arhitektid Ott Kiens: roheline orav Tartu linnapildis Parkide elurikkuse projekt ei taotlegi harjumuspärast ilu Autovabaduse puiestee avanes rõõmsalt ja rahvarohkelt Tartu lühiuudised Koroonaepideemiajärgne aeg hoiab kliinikumi töötajad valvel (3) Värvika ajalooga Kavastu jõeparv sai uue kuue Meelelahutus Koomiks Sudoku

Pedagoogide enamus ühineb streigiga

3 min lugemist
Tallinna prantsuse lütseumi õpetaja Karin Lippuse sõnul ei ole õiglane, et õpetajate ja lasteaiakasvatajate puhul rõhutakse kogu aeg nende vastutustundele. «Lükata probleemi lahendamine kohalike omavalitsuste õlgadele või lubada palgatõusu koolivõrgu korrastamise tagajärjel ei kõla veenvalt,» leidis ta. FOTO: Liis Treimann

Haridustöötajate liidu juhi Sven Rondiku sõnul võivad streigiga ühinenud lasteaiad ja koolid veebruaris toimuva tööseisaku ajaks oma uksed sulgeda. Seega tuleb vanematel sel päeval oma laste hoidmisele lahendus leida.

Tellijale Tellijale



«Lasteaias näeb streik väga lihtsalt välja – sel päeval lasteaed ei tööta. Juhatajal ja omavalitsusel on kohustus seda asja korraldada,» ütles Rondik, kelle kinnitusel informeeritakse lapsevanemaid streigist mitu nädalat varem, et nad saaksid sellega arvestada, et lasteaed on kinni. «Et ei oleks ütlemist, me ei ole sellest kuulnud ja nüüd järsku saime teada.»

Kuidas kooli või lasteaia tööd streigipäeval korraldatakse, otsustab Rondiku sõnul vastava asutuse juht koostöös kohaliku omavalitsuse juhiga. Ta tõi näite 2003. aasta streigist, kus ühe Lõuna-Eesti kooli lapsevanemad olid muretsenud, kuhu lapsed streigi ajaks panna.

Osalejaid igas maakonnas

«Direktor ütles, et las tulevad kooli, kõik lapsed võetakse aulasse kokku ja ta loeb neile terve «Kalevipoja» ette,» rääkis Rondik. Pärast seda väljaütlemist ei olevat ühtegi last kooli tulnud.

Haridustöötajate liidu juht rõhutas, et streik ongi töökatkestus. «See tähendab, et [streik] toimub tööajast ja tööpäeval. Sel päeval koolis või lasteasutuses töötajaid tööl ei ole,» lausus ta ning lisas, et sel päeval ei ole tööandjal kohustust töötasu maksta ja töötajal ei ole kohustust tööd teha.

Rondiku sõnul on haridustöötajate liidul 2003. aastast streigi korraldamise kogemus olemas ning ta usub, et ka seekord tuleb streik korralik. «Kindlasti teatud probleeme tekib, näiteks lastevanematel laste paigutamisel sel päeval, aga need probleemid on kõikides valdkondades, kus on töökatkestused, mitte ainult koolides,» sõnas ta.

Kui palju lasteaedu streigis osaleb, haridustöötajate liidu juht öelda ei osanud. «Võtame lasteaiaõpetajaid samaväärselt teiste õpetajatega, aga kindlasti on koolides see osalusprotsent suurem,» märkis ta.

Paljudel lasteaedadel, eriti maal asuvatel, on ametiühingujuhi sõnul keeruline streigis osaleda, kuna seal on väga vähe töötajaid. Eileõhtustel andmetel on enam kui 70 protsenti munitsipaalkoolide õpetajatest teatanud streigis osalemisest.

«Üle riigi on osalemine kooliti erinev: on neid, kus osalejaid 100 protsenti, 80 või 70, aga ka neid, kus on see arv väiksem,» sõnas Rondik.

Eriti arvukalt on streikijaid Järvamaa ja Tallinna koolides. Tema sõnul on aga streigis osalejaid kõigis maakondades ja streiki ette valmistades võib osalejate arv ilmselt kasvada.

Ametiühingujuht ütles, et ühepäevane streik ei pruugi viimaseks jääda: kui töörahu on rikutud, siis pole välistatud ka järgmise streigi korraldamine. Samas ei tasuvat arvata, et haridustöötajad hakkavad streikima iga nädal või korraldama n-ö Kreekat.

Streigiks valmistuvad õpetajad nõuavad 20-protsendilist palgatõusu. Rondiku sõnul on haridustöötajate liit valmis pisut oma nõudmistes järele andma, kui nad saavad positiivse vastuse. «Eesmärk pole mitte streikida, vaid probleem lahendada,» kinnitas ta.

Pedagoogide ühisrinne

Õpetajate streigiga ühineda otsustanud pealinna pedagoogid leiavad, et seda tuleb teha nii korralikult, et riigi esindajad olukorra tõsidusest aru saaks. Valmis ollakse streikima kaks-kolm päeva.

«Meil on kõik õpetajad andnud allkirja streigis osalemise kohta, nii need, kes on ametiühingu liikmed, kui need, kes pole,» sõnas Tallinna prantsuse lütseumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Karin Lippus. Ta kinnitas, et mingeid kõhklusi kaasamineku osas ei olnud, pigem leiti, et on viimane aeg midagi ette võtta ja end kuuldavaks teha.

Tallinna ühisgümnaasiumi õpetajaid esindava geograafiaõpetaja Merike Tuisu sõnul arvas enamik nende kooli pedagoogidest, et streikida võiks kaks-kolm päeva, vaid mõned üksikud soovisid piirduda ühepäevase streigiga.

«Ilmselt on streikima valmis rohkem linnade õpetajad. Maal on teistsugune olukord ka – kui õpetaja on oma külas võib-olla kõige suurema palga saaja, siis ei tihka ta streikida. Linnas, eriti Tallinnas, paistab aga palgavahe õpetajate kahjuks eriti välja,» rääkis ta.

Pärn proovib osapooli lepitada

04.07.2020 06.07.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto