N, 2.02.2023

Sügisel jõuab Euroopasse uus viirussurmade laine

Postimees
Sügisel jõuab Euroopasse uus viirussurmade laine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7
Arst intubeerib Covid-19 patsienti talle hingamisaparaadi paigaldamiseks Marseille’ La Timone’i haiglas. Lõuna-Prantsusmaal on haigestumine viimasel ajal kasvanud sedavõrd kiiresti, et rannikulinnas on juba puudus haiglakohtadest. 
Arst intubeerib Covid-19 patsienti talle hingamisaparaadi paigaldamiseks Marseille’ La Timone’i haiglas. Lõuna-Prantsusmaal on haigestumine viimasel ajal kasvanud sedavõrd kiiresti, et rannikulinnas on juba puudus haiglakohtadest. Foto: CHRISTOPHE SIMON/AFP/Scanpix
  • Kuigi seni pole Covid-19sse suremus Euroopas kasvanud, võib see peagi muutuda.
  • Samas ei pea WHO ekspert enam õigeks kehtestada kevadele sarnaseid piiranguid.
  • Ka on Hans Kluge hinnangul kohatu süüdistada noori viiruse levitamises.

«Asi läheb karmiks. Oktoobris-novembris hakkame nägema suuremat suremust,» hoiatas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa direktor Hans Kluge, kuid samas manitses ta mitte hurjutama noori liiga koroonaviiruse leviku kasvu pärast maailmajaos.

Kluge möönis intervjuus AFP-le, et surmadega ähvardamine pole sõnum, mida riigid praegu kuulda tahaks, mistõttu tasub tema hinnangul meeles pidada, et varem või hiljem saab Covid-19 pandeemia igal juhul läbi.

Küll aga ei tohiks asjatundja sõnul oma lootusi panna vaktsiinile. «Ma kuulen kogu aeg: «Vaktsiin teeb pandeemiale lõpu.» Loomulikult mitte. Me isegi ei tea, kas vaktsiin aitab kõiki rahvastikurühmi. Saame mõningaid signaale, et sellest on kasu ühele grupile, kuid mitte teisele.» Kluge kinnitusel saab pandeemia otsa, kui ühiskond õpib haigusega elama.

Paljud Euroopa maad on viimastel nädalatel taas karmistanud reegleid, pidurdamaks SARS-CoV-2 viiruse levikut, kuna nakatumine on kiiresti kasvuteel, seda eriti noorte seas, vahendas Euronews. Samas Covid-19ga seotud suremus on WHO andmeil jäänud Euroopas alates juuni algusest samale tasemele, ulatudes 400–500 juhtumini päevas.

Küll aga muutub olukord Hispaanias ja Prantsusmaal taas pingelisemaks. Prantsusmaa arstid tulid läinud nädala­vahetusel välja avaliku kirjaga, milles kannustasid inimesi olema valvsamad ning vältima kohtumist sõprade ja sugulastega, vahendas Radio France Internationale.

Kluge arvates ei tohiks siiski noori viiruse levitamises süüdistada ning mõista tuleks sedagi, et tervele põlvkonnale ei tähenda pandeemia mitte ainult suve, vaid terve aasta kaotamist oma elust.

«Paljud noored inimesed tunnevad, et pandeemial on nende jaoks madal risk ja kõrge hind,» lausus ta Saksa uudisteagentuurile dpa. «Me ei tohi öelda: ärge tehke seda, ärge tehke toda.» Pigem peaks WHO piirkonnajuhi sõnul keskenduma sellele, kuidas sotsiaalseid kontakte turvaliselt ülal hoida. «Me peame vältima Covid-väsimust,» võttis ta asja kokku.

Kluge hinnangul ei ole mõistlik rakendada nüüd samasuguseid piiranguid nagu aasta hakul. «Veebruaris oli meil sihikul ühiskond, nüüd on sihikul viirus,» lausus ekspert AFP-le.

«Veebruaris oli meil sihikul ühiskond, nüüd on sihikul viirus.»

WHO Euroopa direktor Hans Kluge

Euroopa Komisjoni majandusvolinik Paolo Gentiloni ütles Deutsche Wellele, et pandeemiaga võitluses tuginetakse turvameetmetele, hügieenireeglite järgimisele ja Euroopa Liidus koordineeritud lähenemise loomisele.

Euroopa tervisetehnoloogiate klastri (ECHAlliance) esimees Brian O’Connor leidis, et puudulik investeerimine tervishoiusüsteemi digiteerimisse on maksnud Euroopa riikidele pandeemia jooksul kätte.

«See oleks võimaldanud otsuseid langetada mitte ainult tervises ja hoolekandes, vaid ka majandusotsuseid, tuginedes faktidele ja mitte parimatele oletustele,» lausus ta Euractivile. «See oleks andnud kodanikele kindlust, kui nad oleks teadnud, et andmed ja tõendid olid olemas, ning julgustanud neid tegema võimudega koostööd.»

Heade näidetena sellest, kuidas ulatuslik digitaalne lähenemine tervishoius aitas vähendada surmade ja Covid-19 haigusjuhtumite arvu, tõstis O’Connor esile Eestit ja Soomet.

Piirangud Euroopas

Prantsusmaal Bordeaux’s ja Marseille’s hakkas eilsest kehtima keeld koguneda enam kui kümnel inimesel muu hulgas ka parkides ja rannas. Marseille’s on haiglates otsakorral intensiivravikohad.

Briti siseminister Priti Patel ärgitas inimesi kutsuma politseid, kui nad näevad naabrite juures kuuest inimesest suuremat kogunemist.

Taanis tuleb alates homsest kanda näomaski baarides, restoranides ja kohvikutes. Kopenhaagenis ja selle lähivaldades peavad meelelahutusasutused sulgema kell 22, selleks ajaks peavad lõppema ka erapeod.

Allikad: The Guardian/Reuters/DR

Märksõnad
Tagasi üles