/nginx/o/2020/09/15/13347701t1h1c9b.jpg)
Kooliaasta algus käib seekord käsikäes koroonajuhtumite arvu uue kasvuga Euroopas. Kuigi riigid on otsustanud lapsed ettevaatlikult kooli saata, ei tea keegi täpselt, kas maskidest ja vahemaa hoidmisest piisab nakkuse suurema leviku vältimiseks.
Esmased tõendid viitavad sellele, et koolide taasavamine ei ole kohalike koroonapuhangute peamine põhjus. Näide selle kohta on võtta Norrast, kus lapsed jätkasid kontaktõpet juba aprillis, seda rangetest hügieeninõuetest kinni pidades ja väiksemates klassides.
Nakkusjuhtumite arv kahanes seal alates kevadest järjepidevalt, enne kui augusti keskpaigas taas kasvama hakkas. Norra võimude sõnul on uued nakatumised alguse saanud peamiselt majapidamistest, samuti töökohtadest, ülikoolidest ja eraüritustelt, vahendab Bloomberg.
Olukord on keerulisem suure nakkuskordajaga riikides. Hispaania, kus uute nakatumiste arv on Euroopa suurim, on sunnitud mõnes koolis õppetöö alguse mitme nädala võrra edasi lükkama.
Leviku takistamiseks koolides pani valitsus augustis paika ranged reeglid: kõik üle kuue aasta vanused õpilased peavad kandma maski, klasside suurust tuleb vähendada, lauad peavad paiknema 1,5-meetriste vahedega hästi õhutatud ruumides ning õpilased tohivad läbi käia ainult kindlaks määratud sotsiaalsete mullide kaupa.
Viirus süvendab ebavõrdsust
Mitte kõik koolid ei ole uute nõuete kehtides võrdses seisus. Näiteks Madridi erakool British Council School juba ehitas vabaõhulaiendust oma sööklale, kui valitsus teatas uutest meetmetest. Nüüd paigaldavad nad veel lisaks kuus liigutatavat klassiruumi, samuti jagati kooli mänguväljak piiretega nõuetekohasteks mullideks, kirjutab CNN.
Itaalias Codogno linnas, kus teatati 21. veebruaril esimesest koroonajuhtumist läänemaailmas, on pilt sootuks teine. Sel esmaspäeval kuulutas koolikell õppeaasta algust lastele, kellest paljud on pandeemia ajal kaotanud vanavanemad.