Sisukord
Arvamus
Tänane leht
16.09.2020
Eesti Iga kahesajas riskiriigist naasja annab positiivse koroonaproovi (3) Kurjategijad üritasid õhkida rahaautomaati Tallinna Sadama kohtuprotsess pannakse pausile (8) REPORTAAŽ ⟩ Megativoli ekstreemsed atraktsioonid, võõrkeelsed instruktorid ja lakkamatu lärm (31) Tallinna öise kõrtsikeelu idee on jälle arutusel (5) Eesti lühiuudised Aedu ründab hiidnälkja kiirem ja aplam sugulane (3) Kaitseminister Jüri Luik: kaitsekulutusi ei tohi vähendada (1) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti Fortumo lõi käed Amazoni ja Jioga Sada suuremat tööandjat on kaotanud tuhatkond töökohta (2) Üle saja töötaja koondanud Starship hakkas uuesti palkama Välismaa Sügisel jõuab Euroopasse uus viirussurmade laine (7) Välismaa lühiuudised Koolikell heliseb sel sügisel ettevaatlikult Partnerite survel pani Netanyahu Iisraeli kinni Rootsi rahulikku nakkuspilti toetab püsiv kava Graafik ⟩ Ohutusega juhib Euroopa tabelit Läti, nakatumiste arvuga Hispaania Arvamus Juhtkiri ⟩ Juhtkiri: kui ihkad sõda, valmistu rahuks (29) Erik Aru: ikka on võimalik! (3) Urve Läänemets: harimatusel on hind (10) Henn Leetna: kas kõrgeima riigivõimu kandja on riigikohus? (29) Edgar Kaskla: USA valimised – mis saab edasi? (6) Edward Lucas: kui mask eest rebida, jääb järele kohmetu mees (23) Erkki Bahovski: hirmud ja tegelikkus Carina Paju: 20 aastat arvamusartiklist «Korruptsioon peab Eestis olema» (1) FOOKUS ⟩ Kaugteenused tulid, et jääda FOOKUS ⟩ Kadri Tammepuu: kurjast vaenlasest sai kaugnõustamise vader FOOKUS ⟩ WHO: Covid-19 kriisi tervisemõjud selguvad tulevikus Kultuur Teatrimaastikul on kasvanud teadmatus ja ebavõrdsus Sport Spordi lühiuudised Ametlik: hõredate ridadega Kalju peab pühapäeval astuma Levadia vastu Kontaveit seljatas raske nädala ja tunneb end väljakul väga enesekindlalt (2) «On rumal ja lühinägelik mõelda, et kõikide Norra suusatajate edu taga on astma.» Läänemaailma pantvang ja nõiajaht – Venemaa olümpiavõitja rabav versioon dopinguvaidlusest (1) Maailmas ainulaadne: Art Arvisto voolis kolm kümnevõistlejat 8000 punkti meesteks Tartu Bussijaam läheb remonti Irja Alakivi: prügipõletustehas nagu põrsas kotis (1) Kuhu küll kõik õued jäid? Kaja Põlluste: stressirohke töökeskkond suurendab eksimisriski Vanal sõjalennuväljal kolivad noored ja vanad ühe katuse alla Tartlased päästavad järelejäänud toitu Spordifännidelt nõuab uus elu maski ja keelab pasunad Võidu tehases kinnitab kanda kultuurilinnak Polikliiniku peaarsti kabinetis ripub luuletaja ema graafika Meelelahutus Koomiks Sudoku

Carina Paju: 20 aastat arvamusartiklist «Korruptsioon peab Eestis olema»

3 min lugemist
  • Eesti on korruptsiooni vähese taju osas 18. kohal
  • Korruptsiooni aetakse tihti segamini poliitilise tahtega
  • Avatud ühiskond vajab eeskujusid ja heade praktikate jagajaid
Carina Paju FOTO: Priit Mürk

Usun, et paljusid ­eestlasi on viimaste ­nädalate Valgevene sündmused pannud mõtlema ­selle üle, kuivõrd on meil ­vedanud – ja kui teistsugune võiks olla meie tänapäev, kui riigi ette­otsa poleks peaaegu 30 aastat tagasi valitud demokraatiameelsed isikud. Ehk on seetõttu ka hea aeg mõtiskleda, kus asub Eesti läbipaistvuse ja korruptsiooni skaalal, kirjutab Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Carina Paju.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Korruptsiooni vähenemist, nagu ka kõiki teisi väärtuste ­süsteemset muutumist nõudvaid protsesse, tunneme alles õige pika aja järel. Tänapäeval on üpris mõeldamatu, et keegi kirjutaks Äripäeva ­artikli pealkirjaga «Korruptsioon peab Eestis olema». Nii see aga 20 aasta taguses Eestis oli.

Eelmise aasta kohtumisel ­kohalike ­omavalitsustega ütles üks volikogu liige ­tabavalt, et eestlased olla seaduseusklik rahvas. Paljuski sellest, miks oleme viimase 20 aastaga jõudnud sinnamaale, et olla 180 maailma riigi seas korruptsiooni vähese taju osas 18. kohal, on tulnud just tänu jõudsale õigusraamistiku arenemisele. Korruptsioonivastane seadus, riigihangete seadus, erakonnaseadus ja mitu teist on aidanud kaasa sellele, et meie elu korruptsioonivabamaks, ausamaks ja õiglasemaks muuta.

Siinkohal ei väida ma, et ükski nendest seadustest oleks perfektne, sest asjaolud muutuvad ning seadusi tuleb pidevalt täiendada, muuta, kärpida. Võtkem näiteks kas või kohaliku omavalitsuse ­korralduse seadus, mille uuendamiseks töötab eraldi komisjon. Sellised debatid on vajalikud kas siis selleks, et seadust ajakohastada või kinnitada, et teatud ebamugavaid sätteid on ­ikkagi tarvis. Muide see, et Eesti riigis on karistatav teha ametiisikuna otsuseid enda ja endaga seotud ­isikute kohta, aitab natukenegi hallata meie ühiskonna väiksusest tulenevat korruptsiooniohtu.

Sellest hoolimata olen sama laua taga istunud ja kuulanud ­inimesi, kes paradoksaalselt näevad korruptsiooni kõikjal, kuid ei oska korruptsiooni piiritleda ega määratleda. Kuigi praeguses Eesti ühiskonnas võib tekkida tunne, et korruptsioon ei puuduta iga päev meie elu ning seega pole ka oluline, et meist igaüks täpselt ei tea, millistele seaduspügalatele mingis olukorras vaja täpselt viidata on, veendun üha enam, et probleem seisneb milleski enamas kui juura väheses tundmises.

Eelmisel sügisel teiste vabakonna esindajatega mõtte­vahetusel osaledes ­jagasin, kuidas minu tunnetuse ja mitteteadusliku uuringu järgi aetakse korruptsiooni segamini nii ­poliitilise tahte, tavapärase ametkonna töötsükli, vähe kaasava otsuse või vahel ka lihtsalt lollusega. Ühe sellise loo järel ütles kohtumisel osalenud ametnik, et lõpuks saab ta aru, mida peetakse silmas termini «süvariik» all. Kui me ei mõista, kuidas toimib riik ja langetatakse otsuseid, pole ka ilmselt imestada, et paljud otsused tunduvad korruptiivsetena, suvaliselt, kellegi erahuvides tehtuna.

15.09.2020 17.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto