Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
17.09.2020
Eesti Opositsioon hoiab umbusalduskäiku varrukas Vanemad süüdistavad lastehoiu naabreid klaperjahis (7) Riigieelarve 2021 ⟩ Helme ideed ärritavad kaitseväge ja Isamaad (96) Eesti lühiuudised Peterson: töötukassa toetaks turismi kuni 25 miljoni euroga Kopli laht saab uue merevärava Valgevene opositsiooniliidrid käisid Eestis (2) Maaomanik sai loa üraskitõrjeks hiiemäel Õiguskantsler kritiseerib valla võitlust koroonaviirusega (4) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti on rahapesuskandaali tõttu kõvasti pihta saanud (5) Ärev sügis jäi tulemata? Maksepuhkust küsivad üksikud Välismaa Von der Leyen rääkis jõulisemast ELi välispoliitikast Välismaa lühiuudised Mali on pakkunud eestlastele mitut võimalust silma paista (8) Arvamus Marek Strandberg: faktid ja juriidikute religioon (1) Mart Raudsaar: nüüd räägime rahast (2) Juhtkiri: Euroopa hakkab tublimaks (9) Urmas Reitelmann: konservatiivide vastus Postimehe eilsele juhtkirjale (23) Raul Eamets, Tiit Tammaru: rändekvoodist ja lõimumisvõimekusest (5) Kristjan Tamla: kolm tähelepanekut pensionireformi arutelust (6) Raivo Vare: koroonakriis ja oodatud raudtee renessanss (7) JULGEOLEK ⟩ Inge Lindsaar: Valgevene piiri sulguvad uksed FOOKUS ⟩ Erkki Koort: Valgevenele tuleb panna piir (7) Fookus JULGEOLEK ⟩ Inge Lindsaar: Valgevene piiri sulguvad uksed FOOKUS ⟩ Erkki Koort: Valgevenele tuleb panna piir (7) Kultuur Ado Vabbe ja modernismi intriig Georg Ots polnud ainult lauljana suur, vaid ka inimesena (1) Oidsalu arvustus ⟩ Teatud joviaalne ühisvangistuse tunne Sport WRC Promoteri üks ninamehi: tean, et kõik naaseksid rõõmsalt Eestisse Spordi lühiuudised Seefeldi skandaali ninamehe Schmidti uurimine paljastas uue dopinguaine (2) Jalgpallikoondistel ei lubata Eestis mängida (2) Flora treenerid on euromängu eel kerges teadmatuses Valitsuse otsus ei lase ka korvpalli Ühisliiga mänge Eestis pidada Tallinn Kopli laht saab uue merevärava Maa Elu Alutaguse kant pakub ürgseid elamusi Enamik Eesti rapsiõlist rändab mujale Euroopasse Metsavarumises valitses esimesel poolaastal vaikelu Ürask troonib metsakahjustajate esikolmikus Väikeses Pärnumaa külas valmivad kohalikud metsaveotraktorid Teadusuuringud aitavad kaasa Eesti puidukeemia arengule Kihnlased täiendavad toidulauda tulnukliikidega Tormide hooaeg jätkub Käes on kibuvitsamarjade korjamise aeg Sõstrapõõsad ja vaarikad ootavad aiakääre Lepaniidi talus tehakse lambakintsust viiulit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Alutaguse kant pakub ürgseid elamusi

5 min lugemist
Narva jõe läänekaldal Gorodenka külast pisut põhja pool voolab Poruni jõgi. Selle paremal kaldal on tähistatud Eesti idapoolseim matkarada, mis juhatab läbi ürgmetsa kuni Narva jõeni. FOTO: Kristina Efert

Eesti kirdenurgas asuv Alutaguse kant on eriline oma metsarohkuse ja looduse mitmekesisuse poolest. Tegemist on justkui Eesti Siberi või hoopis džungliga, mida peab igaüks ise avastama.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Siin voolavad kalarohked jõed ja metsades leidub rikkalikult sügisande. Kohalike kultuuride mitmekesisus paneb pea ringi käima. Et kõigest osa saada, tuleb varuda aega ja kannatust. Aga see tasub ennast ära. Kuhjaga.

Kala võiks näkata

Alustame ringsõitu Tudulinnast. Rakvere poolt lähenedes paistab juba kaugelt, et see on ilmselt Eestis ainus alevik, kus on korraga tegutsenud kaks luteri kirikut. Põhjus: läinud sajandi kolmekümnendatel aastatel tekkis Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus protestantlik liikumine. Seetõttu läks Tudulinna kogudus lõhki. Nii kerkiski aastatel 1938–1939 vanast kirikust paarisaja meetri kaugusele uus kirik.

Maakivist ehitatud Eesti üks ilusamaid kirikuid on praegugi koguduse omanduses. Vana puukirik suleti 1947. aastal. Hoone anti mõni aasta hiljem kolhoosile ja sellest sai hoopis ait. Pingid ja orel viidi uude kirikusse. Kolhoos käivitas hoones jahuveski. Selle sajandi algul tekkis idee vana kirik taastada, aga ideeks see ongi jäänud, sest vana kirikuhoone on endiselt räämas. Nii need kaks hoonet Tudulinna nõlval koos eksisteerivad: üks nukralt räämas, teine uhkelt õilmitsemas.

Tudulinna kõrvalt voolab läbi Roostoja jõgi, mis hiljem Tagajõega ühinedes moodustab Rannapungerja jõe, mis suubub Peipsi järve. Roostoja jõge on kujundanud Tudulinna hüdroelektrijaam oma võimsa kosega. See rajati pärast teist maailmasõda löökehituse korras, töötas kuni 1960. aastani ja avati uuesti 1999. See sündmus tõstis jõe veetaset. Varem jõe kaldal asunud heinamaadest said soised alad ja jõest kerkinud suured kivid jäid vee alla.

16.09.2020 18.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto