Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
17.09.2020
Eesti Opositsioon hoiab umbusalduskäiku varrukas Vanemad süüdistavad lastehoiu naabreid klaperjahis (7) Riigieelarve 2021 ⟩ Helme ideed ärritavad kaitseväge ja Isamaad (96) Eesti lühiuudised Peterson: töötukassa toetaks turismi kuni 25 miljoni euroga Kopli laht saab uue merevärava Valgevene opositsiooniliidrid käisid Eestis (2) Maaomanik sai loa üraskitõrjeks hiiemäel Õiguskantsler kritiseerib valla võitlust koroonaviirusega (4) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti on rahapesuskandaali tõttu kõvasti pihta saanud (5) Ärev sügis jäi tulemata? Maksepuhkust küsivad üksikud Välismaa Von der Leyen rääkis jõulisemast ELi välispoliitikast Välismaa lühiuudised Mali on pakkunud eestlastele mitut võimalust silma paista (8) Arvamus Marek Strandberg: faktid ja juriidikute religioon (1) Mart Raudsaar: nüüd räägime rahast (2) Juhtkiri: Euroopa hakkab tublimaks (9) Urmas Reitelmann: konservatiivide vastus Postimehe eilsele juhtkirjale (23) Raul Eamets, Tiit Tammaru: rändekvoodist ja lõimumisvõimekusest (5) Kristjan Tamla: kolm tähelepanekut pensionireformi arutelust (6) Raivo Vare: koroonakriis ja oodatud raudtee renessanss (7) JULGEOLEK ⟩ Inge Lindsaar: Valgevene piiri sulguvad uksed FOOKUS ⟩ Erkki Koort: Valgevenele tuleb panna piir (7) Fookus JULGEOLEK ⟩ Inge Lindsaar: Valgevene piiri sulguvad uksed FOOKUS ⟩ Erkki Koort: Valgevenele tuleb panna piir (7) Kultuur Ado Vabbe ja modernismi intriig Georg Ots polnud ainult lauljana suur, vaid ka inimesena (1) Oidsalu arvustus ⟩ Teatud joviaalne ühisvangistuse tunne Sport WRC Promoteri üks ninamehi: tean, et kõik naaseksid rõõmsalt Eestisse Spordi lühiuudised Seefeldi skandaali ninamehe Schmidti uurimine paljastas uue dopinguaine (2) Jalgpallikoondistel ei lubata Eestis mängida (2) Flora treenerid on euromängu eel kerges teadmatuses Valitsuse otsus ei lase ka korvpalli Ühisliiga mänge Eestis pidada Tallinn Kopli laht saab uue merevärava Maa Elu Alutaguse kant pakub ürgseid elamusi Enamik Eesti rapsiõlist rändab mujale Euroopasse Metsavarumises valitses esimesel poolaastal vaikelu Ürask troonib metsakahjustajate esikolmikus Väikeses Pärnumaa külas valmivad kohalikud metsaveotraktorid Teadusuuringud aitavad kaasa Eesti puidukeemia arengule Kihnlased täiendavad toidulauda tulnukliikidega Tormide hooaeg jätkub Käes on kibuvitsamarjade korjamise aeg Sõstrapõõsad ja vaarikad ootavad aiakääre Lepaniidi talus tehakse lambakintsust viiulit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tormide hooaeg jätkub

2 min lugemist
14. septembri rünkpilved ja hilissuvine soojus Laagris. FOTO: Jüri Kamenik

Hilissuvi on toonud mitu tormi. Tormide hooaeg paistab jätkuvat – see on märgiks sügise saabumisest. Enne seda suutis siiski troopiline õhumass Eestini tungida, nii et teisipäeval lubati kolmapäevaks koguni kuni 26 kraadi (Weather­Online), samas kui Soomes vaid napilt 10 kraadi – selline meeletu õhumasside kontrast tekitas tänaseks vägeva ja ohtlikult tugeva tormi. Lisaks sellele oli Atlandi ookean täis pikitud troopilisi torme, sh mitu orkaani, millest üks tabas Bermuudat, teine aga USA lõunaosa, sh New Orleansi. Seetõttu tutvustan torme.

Kui küsida inimestelt, mis on torm, siis vastab vist küll peaaegu igaüks ja üksmeelselt, et hästi tugev tuul. Päris nii see siiski ei ole. Tuul võib olla küll üks tormi väliseid tunnuseid, aga mitte tingimata. Kõige üldisemas tähenduses on torm atmosfäärihäiritus, millel on potentsiaal häirida või tekitada kahju maapinna läheduses. See võib olla orkaan, vihmaraju (hüdroloogiline tormikäsitus), magnettorm jne. Kitsamas tähenduses on torm tõepoolest hästi tugev tuul: Beauforti (loe: bofoori) skaala järgi 9 palli (AMS Glossary järgi 11 palli) ehk keskmine tuule kiirus vähemalt ~21 m/s. See keskmine on meil 10 minuti järgi, aga mõnes maailma regioonis võetakse 1 minuti kohta.

Magnettorm on üleilmne Maa magnetvälja häiritus. Kui tuule puhul on kasutusel empiiriline Beauforti skaala, siis magnettormide puhul G-skaala (G1 kuni G5 – mõnetine sarnasus justkui orkaanide tugevuse ehk Saffir-Simpsoni skaalaga). Hästi populaarne on Kp indeksi kasutamine, et hinnata näiteks virmaliste esinemise tõenäosust, levinud eeskätt huviliste hulgas. Magnettorm väljendubki väliselt peamiselt tavapärasest tugevamate ja laiemalt levinud virmalistega. Kõige ekstreemsematel juhtudel on virmalised ulatunud isegi ekvaatorini, nt 1859. a magnettormiga, mida nimetatakse Carringtoni sündmuseks.

Sellistel vägevatel magnettormidel on potentsiaal halvata täielikult sidesüsteemid jms, kuni selleni välja, et telefoni kasutades võib saada tugeva elektrilöögi. Selle tekitas Päikeselt pärit ainese (plasma) paiskumine otsetabamusega Maale. 2012. a oli samaväärne plasma paiskumine Päikeselt, kuid see ei tabanud otseselt Maad. Seega oleme 150 aastat pääsenud sellistest hävitavatest magnettormidest (hävitav just elektriga seonduvale tehnikale, elusorganismid elavad iseenesest selle hästi üle). Lisaks räägitakse, et magnettormid mõjutavad inimese heaolu ja enesetunnet. Tavaliselt on juttu negatiivsetest mõjudest, nagu peavalu, väsimus, suurem ärrituvus (tujukus) või üldiselt nirum enesetunne. Aga enda seisukohalt võin öelda, et magnettorm (kui on vähemalt G3 ehk keskmine intensiivsus) mõjub ergutavalt ja töövõimet tõstvalt. Selle põhjuseks, miks räägitakse vaid negatiivsetest mõjudest, on ilmselt see, et küsitlustes, kus uuritakse magnettormi mõju inimestele, on vastusevariantidena enamasti ainult negatiivsed mõjud.

Suvi sai eilsega läbi ja täna seisame silmitsi võimsa tormiga. Kuigi esialgu näis võimalik ka märg lumi ja tugevad öökülmad, on ilmaprognoos õnneks leebunud. Siiski, tuleb arvestada jahedate, tuuliste ja mõõdukalt sajuste ilmadega. 15 kraadi piir ületatakse uuesti jälle esmaspäeval.

Seotud lood
16.09.2020 18.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto