Sisukord
Maa Elu
Tänane leht
17.09.2020
Eesti Opositsioon hoiab umbusalduskäiku varrukas Vanemad süüdistavad lastehoiu naabreid klaperjahis (6) Riigieelarve 2021 ⟩ Helme ideed ärritavad kaitseväge ja Isamaad (96) Eesti lühiuudised Peterson: töötukassa toetaks turismi kuni 25 miljoni euroga Kopli laht saab uue merevärava Valgevene opositsiooniliidrid käisid Eestis (2) Maaomanik sai loa üraskitõrjeks hiiemäel Õiguskantsler kritiseerib valla võitlust koroonaviirusega (4) Majandus Majanduse lühiuudised Eesti on rahapesuskandaali tõttu kõvasti pihta saanud (5) Ärev sügis jäi tulemata? Maksepuhkust küsivad üksikud Välismaa Von der Leyen rääkis jõulisemast ELi välispoliitikast Välismaa lühiuudised Mali on pakkunud eestlastele mitut võimalust silma paista (8) Arvamus Marek Strandberg: faktid ja juriidikute religioon (1) Mart Raudsaar: nüüd räägime rahast (2) Juhtkiri: Euroopa hakkab tublimaks (9) Urmas Reitelmann: konservatiivide vastus Postimehe eilsele juhtkirjale (23) Raul Eamets, Tiit Tammaru: rändekvoodist ja lõimumisvõimekusest (5) Kristjan Tamla: kolm tähelepanekut pensionireformi arutelust (5) Raivo Vare: koroonakriis ja oodatud raudtee renessanss (2) FOOKUS ⟩ Inge Lindsaar: Valgevene piiri sulguvad uksed FOOKUS ⟩ Erkki Koort: Valgevenele tuleb panna piir (4) Kultuur Ado Vabbe ja modernismi intriig Georg Ots polnud ainult lauljana suur, vaid ka inimesena (1) Oidsalu arvustus ⟩ Teatud joviaalne ühisvangistuse tunne Sport WRC Promoteri üks ninamehi: tean, et kõik naaseksid rõõmsalt Eestisse Spordi lühiuudised Seefeldi skandaali ninamehe Schmidti uurimine paljastas uue dopinguaine (2) Jalgpallikoondistel ei lubata Eestis mängida (2) Flora treenerid on euromängu eel kerges teadmatuses Valitsuse otsus ei lase ka korvpalli Ühisliiga mänge Eestis pidada Tallinn Kopli laht saab uue merevärava Maa Elu Alutaguse kant pakub ürgseid elamusi Enamik Eesti rapsiõlist rändab mujale Euroopasse Metsavarumises valitses esimesel poolaastal vaikelu Ürask troonib metsakahjustajate esikolmikus Väikeses Pärnumaa külas valmivad kohalikud metsaveotraktorid Teadusuuringud aitavad kaasa Eesti puidukeemia arengule Kihnlased täiendavad toidulauda tulnukliikidega Tormide hooaeg jätkub Käes on kibuvitsamarjade korjamise aeg Sõstrapõõsad ja vaarikad ootavad aiakääre Lepaniidi talus tehakse lambakintsust viiulit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Käes on kibuvitsamarjade korjamise aeg

2 min lugemist
Ilusaid marju tuleks otsida lagedatelt tuulistelt aladelt, sest seal ei õnnestu putukatel muneda. Metsa all ja võsas kasvavad marjad on ussitanud. FOTO: Karepa Ravimtaimeaed

Mere ääres elades on hea: kui muid marju pole, siis sügisel kibuvitsamarju ikka saab. Nüüd ongi käes aeg neid korjata.

Koer-kibuvitsad saavad korjeküpseks septembri alguses ja neid jätkub kuu lõpuni, kui öökülmi ei tule ja vihmad marju ära ei riku.

Korjata tuleks erk­oranže või helepunaseid marju. Kui marjadel on tumedad laigud või täpid, siis need ei kõlba. Ilusaid marju tuleks otsida lagedamatelt tuulistelt aladelt, sest seal ei õnnestu putukatel muneda. Metsa all ja võsas kasvavad marjad on ussitanud.

Meil kasvab looduses

Kibuvitsa viljadest saab valmistada teed, siirupit, moosi, kisselli ja isegi veini. Kibuvitsamarjast tehtud toidud on maitsvad ja kasulikud, moodsas keeles on kibuvitsamari funktsionaalne toit. Kibuvitsasid, nii koer- kui kurdlehiseid, kasvatatakse kultuurtaimena Skandinaavias, Euroopas ja Hiinaski. Eestis kasvavad kibuvitsad õnneks looduses.

Kibuvitsamarjad ja neist tehtud toidud on head C-vitamiini ja karotiinide allikad, tugevdavad immuunsüsteemi, leevendavad artriiti, kurgumandlipõletikku ja külmetust, neid kasutatakse kasvajate ravis, seedimise parandamiseks, kolesterooli alandamiseks jpm.

Tee keetmiseks valada marjad üle kuuma veega ja jätta termosesse 6–8 tunniks seisma. Kui tee teha 70–80kraadise veega, säilib C-vitamiin. Karotiine, mis on head limaskestadele, aga ka vähiravis, tuleb teesse rohkem, kui keeta 30 min ja jätta veel 45 minutiks sooja kohta seisma. Tugeva köha korral olen keetnud Islandi samblikku ja kibuvitsamarju koos 30 min ja lasknud tõmmata veel pool tundi. Tee toimis tõhusalt. ­Enne tarvitamist tuleks segada, et Islandi sambliku lima kruusi põhja ei jääks. Kurgupõletiku korral aga lisan alati kibuvitsamarjadele nelki ja ingverit.

Korja pärast päikesepaistelist päeva

Marjad on kõige suurema C-vitamiini sisaldusega viljad, lisaks sisaldavad need karotiine, fenoole, rasvhappeid, mineraalidest kaltsiumi, kaaliumi, kloori, magneesiumi, fosforit, naatriumi, vaske, tsinki, väävlit, räni, joodi, alumiiniumi, niklit, molübdeeni, koobaltit, liitiumi, kroomi, seleeni. Seemnetes on rasvõli (8–10 protsenti), rasvlahustuvaid ühendeid, flavonoide. Seemnetest valmistatud õli on kasutatud ka päikesepõletuse korral ja nahahooldustoodetes.

Seemneid võib kuivatada (ka koos marjadega), jahuks jahvatada ja smuutidesse lisada. Eriti kasulikud on seemned liigestele, kuna sisaldavad gallaktolipiidi, mis aitab sünteesida liigeste määrdeainet.

Uuringute järgi on karotiinisisaldus suurim, kui korjata vilju pärast päikesepaistelist päeva.

Kui marjad korjatud, tuleb need kuivatada 70–80 kraadi juures, selleks sobivad toidukuivatid. Kurdlehelise kibuvitsa viljadel võib enne õienupu ära lõigata ja marjad poolitada.

Moosi ja siirupi valmistamiseks sobivad paremini kurdlehise kibuvitsa (rahvakeeles ka kartuliroos, rannatomat) viljad. Neid saab korjata oktoobrini. Korjatud viljadelt lõigata õie­nupud ja panna sügavkülma (enne võib ka poolitada või lõikuda). Külmutatud marjadest saab rohkem püreed marjapressiga. Võib ka kohe puhastatud viljad vähese veega keeta ja pressida mahlapressis või läbi sõela püreeks. Saadud püreed saab kasutada moosi või siirupi tegemiseks. Ise lisan ingverit ja nelgitõmmist ning valmistan moosisuhkruga. Panna võib ka ebaküdooniaid, alõtšamarju. Kellel mida on.

Kui teha kurgupõletiku ravimiseks, võib keemise ajal ka nelki lisada, aga nelk rikub moosi ilusa värvi. Samas on just nelk kurgupõletiku vastu väga hea. Nii moos kui siirup sobivad ka magustoiduks koos kohupiima, jäätise, juustudega.

Kui marju korjates veel kurdlehelisel kibuvitsapõõsal õisi leiate, siis ka neid tasub korjata. Uuringuid tõestavad, et kurdlehelise kibuvitsaõie kroonlehed sisaldavad Damaskuse roosiga samu aineid ja neid võib kasutada nahakreemides, -salvides, -õlides, samuti maitseainena roosisiirupi, -vee ja -suhkru valmistamiseks.

Kahjuks on meie kaubanduses vähe kvaliteetset ja eestimaist kibuvitsamarja leida, seega kutsun üles ise korjama ning sobivaid toite ja ravimeid tegema. Aega on – pikk sügis on ees.

Seotud lood
16.09.2020 18.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto