Ürask troonib metsakahjustajate esikolmikus

Kuuse-kooreürask on üks peamisi kuusekahjureid Euroopas. Elujõulistes puistutes pole teda palju, kuid tormi, tuule või põua kahjustatud metsas võib arvukus kasvada väga suureks. FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Eesti metsakahjustajate esiviisikut vaadates näitavad Keskkonnaametile laekunud andmed, et esikoha hõivanud tormi järel on kohe teiseks kuuse-kooreürask, kelle pahateod meie kuusikute kallal on viimasel ajal tõusuteel.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Riigimetsa Majandamise Keskuse metsamajandamise peaspetsialist Olavi Andres kõneles, et tõusu märgati eelmisel aastal. „Seda tõendab sanitaarraiete tegemine poole suuremal pinnal kui 2018. aastal,” lausus ta. Valdavalt on sanitaarraie olnud otseselt või kaudselt seotud üraskiga.

Torm, ürask, põder

Et üraskite arv paisuks ja nad saaksid palju kahju teha, peab olema mingisugune eeldus. 2018. aastal kimbutas põud, mis puid nõrgestas, ja kahjurite populatsioon sai kasvada. Kaks viimast talve polnud külmad ega lumised, seega pole ka talved populatsiooni kärpinud.

Keskkonnaametil on üraskikahjudest ülevaade aasta esimese seitsme kuu näitel. Amet on teinud 2308 metsakaitse ekspertiisi 2625 hektaril, sellest kuuse-kooreürask kahjustajana on märgitud 732 hektaril. „Kindlasti ta tegevus on tõusuteel,” tõdes Keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav Etverk. „Kui võtame metsakahjustajate esikolmiku, siis esimesel kohal on torm (755 hektarit), teisel ürask ja kolmandal põder 461 hektariga.”

16.09.2020 18.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto