Ärev sügis jäi tulemata? Maksepuhkust küsivad üksikud

Pangad kartsid kevadel, et sügisel kaotavad inimesed töö ja laenude teenindamine muutub keerulisemaks. Seni võivad nad kergemalt hingata, sest seda pole veel juhtunud. FOTO: Mihkel Maripuu

Kui tänavu kevadel küsisid pankadelt laenupuhkust kümned tuhanded inimesed, siis suve lõpus ja sügisel vajavad abi vähesed.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Laenuvõtjad haarasid võimalusest agaralt kinni. Finantsinspektsiooni andmetel oli juuni lõpuks liisingu, tarbimis- või kodulaenu pausile panemist taotlenud kokku üle 40 000 inimese ja ettevõtte. Maksepuhkuste summa ulatus 3,5 miljardi euroni.

Kas suur suvi on läbi, ettevõtjad hakkavad koondama ja inimesed satuvad raskustesse, mis automaatselt tähendab probleeme ka laenude tagasi maksmisel, mõtisklesid paljud. Ka pangaliidu juhatuse esimees, muidu LHV panka juhtiv Erki Kilu tundis suvel muret, et osa sektoriteni jõuab koroonaviiruse ja eriolukorra mõju täiel määral alles sügisel, mistõttu tuleb vaim hullemaks valmis panna.

Vähemalt poole septembri seisuga võib öelda, et hirm pole realiseerunud. Kõik suuremad pangad ütlesid Postimehele, et maksepuhkuste taotluste arv on drastiliselt langenud. «Kuigi pakume eriolukorras kokkulepitud tingimustel maksepuhkust klientidele aasta lõpuni, on juulis ja augustis maksepuhkusi võtnud vähesed kliendid,» tunnistas LHV kommunikatsioonijuht Priit Rum.

16.09.2020 18.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto