Raul Eamets, Tiit Tammaru: rändekvoodist ja lõimumisvõimekusest

Pidu Vao pagulaskeskus 5. augustil 2015. FOTO: Marianne Loorents/Virumaa Teataja

Rändepoliitika peaks olema seotud lõimumispoliitikaga, kirjutavad Tartu ülikooli professor, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets ja Tartu ülikooli professor, akadeemik Tiit Tammaru.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Eestis on viimasel ajal palju arutletud selle üle, kas rändekvoot on oma aja ära elanud ja tuleks heita ajaloo prügikasti. Laias maailmas ringi vaadates näeme, et rände­kvoot on väga tavapärane rände juhtimise meetod, selle mõiste sisu erineb aga riigiti ning puudutab kas alalist töörännet (nagu Eestis), ajutist töörännet, kogurännet või põgenike vastuvõtmist. Piirarvu aluseks olev mõtteviis on aga seotud ühiskondade lõimumisvõimekusega. Eesti on sisseränderiik nii kolmandatest riikidest saabuvate uussisserändajate kui ka meie oma inimeste tagasirände tõttu. Kvoodist loobumise asemel tuleks mõelda terviklikule Eesti rände juhtimisele.

Eesti inimarengu aruandes «Eesti rändeajastul» (2016/2017) tõdeti, et Eestis toimub rändepööre, kuid lisati ettevaatlikult, et päris kindel selles veel olla ei saa. Nüüd on aruande ilmumisest möödunud üle kahe aasta, mis kinnitab: Eestist on saanud sisseränderiik.

Aruande ilmumisest möödunud aastatel on Eesti elanike arv rände tulemusel kasvanud ligikaudu 18 000 inimese võrra. Eesti rändesaldo muutus kolmandatest riikidest (Euroopa Liitu mitte kuuluvad riigid) pärit inimeste arvu järgi positiivseks kohe pärast Euroopa Liiduga ühinemist; see nihe rändes jäi lihtsalt Euroopa riikidesse, peamiselt Soome alanud suure väljarände varju.

Nüüd on aga ka ränne ­Euroopa riikidega muutunud. 2019. aasta oli siin märgilise tähtsusega. Eestist Soome rännanud inimeste koguarv (alalised Soome elanikud) ületas küll 50 000 piiri ja jõudis 50 185 inimeseni, kuid aastane kasv jäi alla 200 inimese. Peale päritolu peab Soome statistikaamet elanike üle arvestust ka keele alusel. Nendest andmetest selgub, et esimest korda alates 1990. aastast vähenes Soomes elavate ­eesti emakeelega inimeste arv: 49 ­691-lt 49 427-le. Lühidalt öeldes tähendab viimane fakt seda, et 2019. aastal läks Eestist Soome alaliselt elama natuke vähem inimesi, kui sealt tagasi tuli. Ilmselt on see uue ja olulise trendi algus.

16.09.2020 18.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto